Interneti allikate kasutamisel on oluline kriitiliselt hinnata kasutatavat materjali, kuna selle sisu eest ei vastuta sageli mitte keegi. Elektroonsete allikate korral tuleb täiendavate andmetena (st ümarsulgudes) näidata allikatüüp (nt book online, database online, internet homepage jms või vastavat eestikeelset mõistet) ja pöördumise e vaatamise aeg, mis reeglina esitatakse kuupäeva täpsusega. Elektroonsete raamatute, andmebaaside ja arvutitarkvara allikakirjetes tuleb esitada järgmised andmed: Artikli autor(id). Ilmumis- või uuendusaasta. Pealkiri: Alapealkiri (allikatüüp). Trükikordus (uuendamise aeg). Ilmumiskoht: Väljaandja. Kust leitav e URL (pöördumise aeg). Näide Hintikka, K. 1994. Tieto neljäs tuotannontekijä (online). Helsinki: Painatuskeskus. http://www.uiah.fi/~const/t4.html (06.07.1996) 11
kui see muidu kirjest välja ei tule(nt kataloog, infoleht, pressiteade vms). - Jälgi nimekirjutust! Kirjet alustab autori perekonnanimi, selle järel tuleb pärast koma eesnime esitäht. Mõningatel puhkudel (nt lõputööd, intervjuud) kirjutatakse välja ka eesnimi. Pealkirja järel toodud koostaja või toimetaja nimes on initsiaal perenime ees. Kogu maailmas väga laialdaselt aluseks võetavas APA-süsteemis (Publication Manual of the American Psychological Association) on allikakirjetes: - aastaarv sulgudes; - väljaande nimetus kursiivis (st kursiivis on raamatu pealkiri; ajakirja, ajalehe, kogumiku nimi). NB! Jälgi kirjavahemärkide ja tühikute kasutamist! Raamatu kirje (13 autorit) Autori(te) perenimi, initsiaal. (Ilmumisaasta). Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Juske, A. (1991). Kunstnik. Ruum. Pilt: maalikunsti ajaloolise arengu probleeme. Tallinn: Kunst. Tõugu, A., Soans, K. (2005). Indigolapsed: kas uus põlvkond
annaabi.ee 
