Olulisemad näitajad: Staatiline veetase- põhjavee pinna asend siis kui vett ei pumbata Puurkaevu suurim tootlikus- vee kogus mida on võimalik saada puurkaevust Dünaamiline veetase- veetase, mis kujuneb suurima tootlikkuse puhul Alandus- põhjaveevõtuga veepinna alanemine, mis võrdub dünaamilise ja staatilise veepindade vahega Vee keemiline koostis Allika haarded: Hüdroloogias eristatakse lange- ja tõusuallikaid. Allikahaardeid kasutatakse tõusu- ja langeallikatevee haaramiseks. Allikahaarete ül on: 1. Kaitsta vett välise reostuse eest 2. Soodustada vee kogumist Veetornid Koosneb: veepaak, kandekonstruktsioon, torustik. Kõrgus 15-20m. Veepaagi maht 50-3000m3 Vee varumahutid- kasutatakse veevaru hoidmiseks ja reguleeriva mahu loomiseks. Hüdrofoorid on osaliselt õhuga täidetud survemahuti, mille ülesandeks on hoida võrgus vajalikku veesurvet ning olla puhvriks pumba ja veevõrgu vahel.
Torustik paigaldatakse veekogu põhja ning kalda sisse tehakse kaev, kuid see viiakse nii kaugele, et see ei jääks jõkke/järve. Sissevool toimub veekogu põhjast. Põhjaveehaardeid kasutatakse arteesiavee, pinnasevee, allikavee ja infiltratsioonivee haaramiseks. Põhjaveehaaretena kasutatake: · Vertikaalveehaardeid (millena on kasutatavad salv- ja puurkaevud. Salvkaevud võtavad vett pinnalähedastest kihtidest, puukaevud aga maakoorest sügavamalt) · Allikahaardeid (kaptaazveehaardeid) pigem erandid ning kasutatakse üksikmajapidamiste puhul, sest allikaid vähe · Horistontaalveehaardeid (torudreenid ja veehaardegaleriid) sarnased maaparandussüsteemidele. Vertikaalveehaarete alla kuulub salvkaev. Salvkaevuks (kaev vanaema juures maal) nim veevõtu otstarbel maa sisse kaevatud vertikaalset sahti, mille seinad on tugevdatud raudbetoonrõngastega. Maa sisse kaevatakse vertikaalne saht ja selle kokkuvajumise