ei ole ainult moraalsed, vaid need võivad olla ka professionaalsed (uudisväärtused), esteetilised või muud laadi. Printsiibid printsiibid on (väärtustest tuletatud) praktilisemad käitumisjuhised. Nt. "Ära valeta!" või "Valetamine on vale, väljaarvatud juhul, kui see toob kaasa suurima kasu võimalikult paljudele." Lojaalsus lojaalsus määratleb, kelle suhtes on otsuse langetajal kohustusi. Ajakirjanikul võib olla kohustusi avalikkuse, tööandja-toimetaja, kaastööliste, allikae jt ees. Deonotoloogiline minu kohustused, mis on kirja pandud. Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi.
Keiser Theodosius II - Codex Theodisianus. Keiser Justinianuse ajal sündis Corpus iuris civilis. Saali frankide õigus Lex Salica. Tegemist seaduskoguga, mis sai prantsuse õiguse allikaks uuematesse väljaannetesse lülitati üleriiklikud seadused ehk kapitulaarid. Saksamaa õiguse lätted on peidus alemannide õiguses 7. saj lõpust ja 8. saj (Pactus Legis Alamannorum ja Lex Alamannorum). Õiguse allikae kujunemisloo sisuline aspekt inimene kuulus õiguse sfääri selle järgi, kellena ta sündis või siis arvestati nende abielu. Roomlased rooma ja germaanlasi germaani õiguse alusel. Keskajal lokaa- ehk partikulaarõigus 13. saj hakati kokku koguma selliseid tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Saksamaal tuntuim õiguse allikas Sachsenspiegel, Austrias Schwabenspiegel, Prantsusmaal Les Etablissements de St