põhjavesi on vabapinnaline ja järgib üldiselt maapinna reljeefi, olles madalikel ja orgudes maapinna läheduses, kuid kõrgematel aladel sügavamal. Sel moel peegeldab maapinnalähedase põhjavee pind maapinna reljeefi mõnevõrra madalamal ja “silutud” kujul. Vabapinnalise põhjavee väljavoolul moodustuvad langeallikad, millest algavad ojad. Kui vabapinnalise põhjavee väljavoolu takistavad vettpidavad setted, avaneb nõlva jalamil rohkesti väikesi tõusuallikaid. Sinna kujunevad allikaalad. 24.Survelise põhjavee iseloomustus: Sügavamal esineb põhjavesi harilikult vettpidavate kihtide vahel ning on seetõttu surveline. Survelist põhjavett nimetatakse ka arteesiaveeks. Kaevu rajamisel survelisse põhjaveekihti tõuseb veetase kaevus tunduvalt kõrgemale vettandva pinnase lasumissügavusest. Sügavamates ja survelistes veekihtides levib survetaseme langus kaugemale. Survelises põhjaveekihis rõhumuutuse tulemusel vabanev veekogus sõltub vee ja vettandvate kivimite elastsusest
4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? 36 Viidumäe looduskaitseala ehteiks on puisniidud ja allikasood. Suurim loodusväärtus on Lääne-Saaremaa astangu jalamile jäävate allikasoode floora. Unikaalsed on ka mitmed geoloogilised objektid markantne järsunõlvaline murrutusastang, allikad ja juba märgitud allikasood ise. Kõik nad on kantud Eesti ürglooduse raamatusse. Astanguesised allikaalad ja -sookesed on sedavõrd unikaalsed, et neilgi on rahvusvaheline kaitseväärtus. Haruldaseks metsakoosluseks Kaitseala mitmekesine pinnamood on kujunenud jääajajärgsel ajal ja ulatub praeguseks kuni 59 m üle merepinna. See on Saaremaa kõrgem ja ühtlasi ka kõige vanem piirkond. Kaitseala silmapaistvaim pinnavorm on Antsülusjärve rannaastang, mis kulgeb pikisuunas läbi kogu praeguse Viidumäe ja jaotab
annaabi.ee 
