samal ajal muudavad need nö klassivõõrad ülesanded loomulikult ka poliitiliste subjektide identiteeti.. Seda lahknemist ehk struktuurset dislokatsiooni, mille tõttu toimub võimu ülevõtmine hakatigi vene sotsiaal- demokraatias nimetama "hegemooniaks", kuid jääb Leninil teoreetiliselt väljaarendamata. Siit pinnalt võrsub ka "klassiallianssi" (Venemaal: tööliste ja talupoegade liit), mis jääb tähistama lihtsalt poliitilist juhtrolli klasside allianssis ning nende allianssi ühendatud erinevate jõudude (nt talupoegade ja tööliste) identsus olemuslikult ei muutu. Alles Gramscil (muideks Kolmandast Internatsionaalist Komiterni - osavõtja, hiljem suri Mussolini aegses Itaalias vangimajas) omandab hegemoonia mõiste uue sisu. "Hegemoonia tekib kapitalistlikes ühiskondades mõnede rühmade ja institutsioonide tegevusest. Gramsci leiab, et see, mida ta
samal ajal muudavad need nö klassivõõrad ülesanded loomulikult ka poliitiliste subjektide identiteeti.. Seda lahknemist ehk struktuurset dislokatsiooni, mille tõttu toimub võimu ülevõtmine hakatigi vene sotsiaaldemokraatias nimetama "hegemooniaks", kuid jääb Leninil teoreetiliselt väljaarendamata. Siit pinnalt võrsub ka "klassiallianssi" (Venemaal: tööliste ja talupoegade liit), mis jääb tähistama lihtsalt poliitilist juhtrolli klasside allianssis ning nende allianssi ühendatud erinevate jõudude (nt talupoegade ja tööliste) identsus olemuslikult ei muutu. Alles Gramscil (muideks Kolmandast Internatsionaalist Komiterni - osavõtja, hiljem suri Mussolini aegses Itaalias vangimajas) omandab hegemoonia mõiste uue sisu. "Hegemoonia tekib kapitalistlikes ühiskondades mõnede rühmade ja institutsioonide tegevusest. Gramsci leiab, et see, mida ta nimetab tsiviilühiskonnaks, peab vastutama hegemoonia tootmise,