tegevuse käigus ja tagantjärgi kirjeldada. Tavapärase arengu korral hakkab laps ühendama oma väliskõnet ja tegevust kolme aasta vanuses. Selles vanuses lapsed annavad iseendile korraldusi mingi tegevuse alustamiseks, s.t. see on oma tegevuse verbaalse reguleerimise alguseks. Laps fikseerib egotsentrilise kõnega oma tegevuse, sh üksikoperatsioonid, nende tulemused ning seejärel hakkab nimetama ka järgnevat tegevust. Seda võib pidada ka kõne planeeriva allfunktsiooni kujunemise alguseks. Kuuendal-seitsmendal eluaastal läheb egatsentriline kõne üle sisekõneks, vastavalt muutub ka oma tegevuse reguleerimine-planeerimine järjest rohkem sisekõne funktsiooniks. Mis on suhtlemine, suhtlemise strateegia ja taktika? Suhtlemine on partnerite vastastikune mõjutamine, selle abil püütakse lahendada sotsiaalseid ülesandeid. Suhtlustegevust iseloomustavad spetsiaalsed osaoskused, mida tuleb õppida ja harjutada.
tähendusega ehk üksnes infoandja, vaid tekst räägib autori suhtumisest, tekst on kellelegi adresseeritud – keelekasutuse interpersonaalne aspekt (keelekasutuses on alati 2 osapoolt). Suhtlus ei toimi tühjuses, vaid toimib sotsiaalses ja tegelikus kontekstis, mis tähendab alati ka kõiki teisi tekste, traditsioone jm, mis määravad suhtluse teket. Me paneme uue info kokku sellega, mida varem teadsime – keelekasutuse intertekstuaalne aspekt. Keele 3 kesksemat meta- ehk allfunktsiooni: - Tähistusfunktsioon – kuidas keel representeerib maailma? Sisu pool. - Interpersonaalne funktsioon – kuidas keel loob ja kinnistab suhtlusosaliste identiteete ja suhteid? - Tekstuaalne ehk intertekstuaalne funktsioon – kuidas tekst vormistab ja kujundab sõnumeid? Vormiline pool. Kriitilise tekstianalüüsi 3 astet: - Teksti kirjeldamine – mis valikud tekstis on? Alustatakse tekstide keele kirjeldamisega,
annaabi.ee 
