rühmitabinimesele omased vajadused püramiidi kujuliselt. Kõige aluseks, millele ülejäänud ehitis ehk püramiid toetub, on inimese esmased füsioloogilisedvajadused: eluaseme-, joogi- ja toidu-, une- ja seksuaalvajadus. Sellele toetub turvalisuse vajadus, mis tagab inimesele rahu ja kindlustunde, sellele omakorda armastuseja kuuluvuse vajadus ning vajadus tunnustuse järgi. Püramiidi tippu on paigutatud eneseteostuse vajadus, mis väidetavalt hakkab inimese puhul tööle allessiis, kui kõik eelnevad vajadused on rahuldatud. Rahuldamata vajadused toovad kaasa vaesuse, mis avaldub nii näljas, haigustes, töövõimetuses ja tööpuuduses, sotsiaalses isolatsioonis, moraalses allakäigus, enesehinnangu languses ning selle kadumises. Kuskil pole sõnaksetki mainitud tervisest ja sellest kui võimalikust heaolu allikast. Üks aga on selge, halva tervise juures ei ole ilmselt mingit rõõmu nautida püramiidi tippu jõudmist. Kuid nüüd Allardt´i juurde
ikka enamendasse.Kahekümneaastajooksul oli ta kuulmine pidevalt närgenenudja alates 1818. aastastei aidanudenamka ta sõbraMälzeli konstrueeritudkuuldetorud.Beethovenoli kurt ja suhtlessiitpealepeamiseltkirjalikult. ,,Hiline stiil", milleni Beethoven oli läbi kriisiaja jõudnud, on fenomen, mis esineb ilmekalt paljude suurmeeste loomingus. See on kokkuvõte, milleni jõutakse läbi erilise süvenemise,tihti allessiis, kui ollakseeemaldunudaktiivsestmuusikaelust. Aastatel 1817-1818 kirjutas Beethoven oma viimase viie aasta suurima tööna klaverisonaadinr 29. Just sellesthiigelmõõtudesteosestsai alguseBeethovenihiline stiil ning ärkas ta elu lõpuaastate loominguline aktiivsus. Samal ajal töötas Beethoven ka oma elu tähtsaimate suurteostega. Missa solemnis oli algselt planeeritud suurejoonelise liturgiamuusikana pidulikuks teenistuseks. Ent tellija, vürst Nikolaus II Eszterhzy, olevat