Oht on ka allergia tekkimisel, millega ametit pole võimalik pidada. (Sildnik, 2006). Mesinikuna ei saa töötada mesilasmürgi suhtes allergilised inimesed. Väga ohtliku allergilise tundlikkuse korral võib inimesel juba ühe mesilasnõela toimel kujuneda välja raske mürgistus. Mõne minutiga tekib hingamispuudulikkus, nahk muutub sinakaks ja inimene võib surra, kui kiiresti arstiabi ei saa. Veidi nõrgema allergiavormi korral kaasneb mesilase nõelamisega tugev paistetus, võib esineda külmavärinaid. Mitme mesilasnõela toimel võib sellise haige elu ohtu sattuda. Seega tugev füüsiline tervis võib osutuda paljudes olukordades palju tähtsamaks kui erialased teadmised. Selles sain veenduda omal nahal, kui pidin tassima siseruumidesse sadu kärgedega korpusi ja ühe korpuse kaal võis ulatuda üle kahekümne kilo. Nõrgema selja jaoks võib olla selline koormus vägagi ohtlik. 1.2
inhaleeritavad lahused või pulbrid ja ninna pihustatavad ravimvormid. Ravi määrab kindlaks arst. Patsient peab olema teadlik kasutatavate ravimite toimest ja võimalikest kõrvaltoimetest (näiteks mõned allergiaravimid põhjustavad uimasust, mistõttu on autojuhtimine ja täpsust nõudvad tööd nende kasutamise ajal vastunäidustatud). Abiks võib olla ka spetsiifiline immunoteraapia. Spetsiifilist immunoteraapiat kasutatakse mõne allergiavormi (näiteks õietolmuallergia, kodutolmulesta ja putukahammustuste allergia) korral. Allergeeni süstitakse naha alla korduvalt ja väga väikestes kogustes, vastavalt arsti koostatud raviskeemile. Organismis tekivad kaitsekehad, mis allergeeniga kokku puutudes selle blokeerivad, tänu millele ei teki haigusnähte. Ravikuurid on pikad ja neid tuleb korrata järjest mitmel aastal. Ravi annab parimal juhul efekti 5-10 aastaks ning tulemused on lastel paremad kui täiskasvanutel.