SOOVITUSED RISKI VÄHENDAMISEKS · Ole teadlik, kuidas ära tunda mürgistusnähte endal või kaastöötajal. Tegutse vastavalt väljaõppele. Räägi probleemist töökeskkonnavolinikule, -spetsialistile või juhatajale endale. · Kui tekib lööve käte piirkonda, sügelus, turse või villikesed, mis kaovad puhkuse ajal, tuleks konsulteerida töötervishoiuarsti, perearsti või nahaarstiga. · Soovitav on teha iga 2 aasta järel korduvalt kokkupuutuvate ainetega allergiateste, et aru saada, kuna tekib organismi sensibiliseerumine, et ära hoida tõsisemate nahakahjustuste süvenemist. Samaaegselt on soovitav ka läbi viia kopsufunktsiooni uuringuid. · Kui töötajal on varemdiagnoositud allergilisi haigusi (astma, dermatiit, või allergiline nohu), siis ei ole soovitatav töötada kokkupuutes puhastusvahenditega, mis allergilist reakstiooni võimendavad. · Oleks vajalik luua andmebaas kõikidest töös kasutatavatest ainetest, samuti
Seega on oht, et rasedusdiabeeti põdeval naisel sünnib eriti suur laps. Enne rasedust diabeedi all kannatanud naiste imikuid ohustavad suuremad terviseprobleemid eriti, kui rasedus-eelset diabeeti jälgiti halvasti Allergilised haigused Allergia on tänapäeval sage probleem. Allergia korral tekivad naise organismis immuunkompleksid, mis võivad läbida platsentat ja kahjustada loodet st. ka vastsündinu võib olla allergiline. Allergiateste raseduse ajal ei soovitada teha, sest ka uuring ise võib põhjustada immuunkomplekside teket ning need võivad läbi platsenta jõuda looteni. Seega oleks hea need uuringud teha juba enne rasestumist, mis annab võimaluse allergiast hoiduda. Kõige parem allergia ravi on allergiat tekitava faktori: vastava aine, toidu või loomaga kokkupuute vältimine. Alati ei ole see võimalik, mistõttu tuleb tihtipeale rasedat ravida.
annaabi.ee 
