sorbiinhappele. Reaktsiooni võivad tekitada ka pohlades ja jõhvikates leiduv bensoe-ja sorbiinhape. Sellisele ülitundlikkusele liitub tavaliselt ka asovärvaineallergia. Aspiriinist, 4 bensoe- ja sorbiinhappest ning asovärvainetest võib tekkida tursed, hingamisvaevused ja muud tervisehäired. Sulfitid ja antioksüdandid BHA ja BHT võivad tekitada erilaadseid allergiareaktsioone, eriti astmaatikud on tundlikud sulfitite ja teiste väävliühendite suhtes. Siinkohal on loetletud mõned lisaained, mis võivad ülitundlikkusnähte tekitada: Asovärvid E102 Tartrasiin E110 Paraoranzh E123 Amarant E124 Uuskoshenill E151 Briljantmust Säilitusained E200 Sorbiinhape E201 Naatriumsorbaat E202 Kaaliumsorbaat E210 Bensoehape
Otsene niiskust tunnetav meel inimesel puudub. Enamik inimesi ei taju otseselt (analoogselt temperatuuriga) õhu suhtelist niiskust vahemikus 25 % või 55 %. Kõrget või madalat suhtelist niiskust tunnetatakse kaudselt ja ebamääraselt naha, limaskestade ja hingamisorganite kaudu. Kõrge suhteline niiskus tekitab sobiva elukeskkonna hallitus- ja mädanikseentele või näiteks tolmulestadele. Liiga kuiv õhk tekitab erinevaid limaskesta ja allergiareaktsioone, soodustab õhu tolmumist, suurendab staatilist elektrit. Kuigi niisket õhku peetakse väga kuivast õhust meeldivamaks ja ka tervislikumaks, tuleb siseõhu niisutamisesse suhtuda ettevaatlikult. Vanemas hoones, milles on alati külmasildu, kus pinnatemperatuur on madalam, on suhteline niiskus tarindi pinnal kõrgem. Õhu 115 niisutamine tõstab suhtelise niiskuse taset veelgi ja võib tekkida oht hallituse tekkeks või veeauru kondenseerumiseks.
annaabi.ee 
