Kontserdi soolopilliks oli klaver ning orkestris kuulsin flööte, oboed, klarneteid ja trompeteid. Ludwig van Beethoveni sümfoonia nr 7 A-duuris algas tormaka ja järsu Poco sostenuto Vivace´ga. Kuulda oli tantsulisi ja rümikaid meloodiaid ning harmooniaid. Vivace oli meeletult rikas, jõuline ning särav sümfoonia alguspala. Avaosale järgnev Allegretto oli kurvameelne ning südamelööke meenutavale rütmile toetuv, sügavamais tämbreis kõlav muusika. Allegrettos on leitud mõttelist lähedust palvesõnadele ,,Sancta Maria, ora pro nobis" ning muusikat on võrreldud leinaprotsessiooniga. Scherzo. Presto toob esile tollal populaarse hüpleva liikumisega kontratantsu. See oli õrnalt dramaatline, eredavärvilise meloodiaga ning kaasahaarav. Lõpetuseks oli kuulda hiilgav ning rõõmurohke Allegro con brio. See pulbitses energiast js oli täidetud kirgaste rütmide ning üllatavate hetkedega, mis juhtisid muusika võidurikka lõpuni.
ritenutot ja accelerandot. See lisas palale kontrasti ning tegi selle seega kuulaja jaoks huvitavamaks. · Andante- definitsioonina tädab ,,aeglane". Teine sümfoonia osa oligi eelmisest tunduvalt aeglasem. See meloodia oli mulle juba varasemalt tuttav. Pala vältel dünaamika põhiliselt ei muutunud. Mängiti mezzo fortes. · Menuetto ja Trio- definitsioonina tähendab tantsumuusika zanrit. See oligi tantsuline, esitati allegrettos. Üldiselt oli see suursugune ja vali. · Presto- definitsioonina tähendab ,,kiirelt". See teos tõi esile keelpillid, neid oli kõige rohkem kuulda ja nende meloodia oli põhiline.Mängitigi prestos. Teisena esitati Licenza aaria ,,A Berenice... Sol nascente" KV 70 (61c) (1767-69) Solist oli Kädy Plaas. Loo peateemaks on peapiiskop Sigismund von Schrattenbachi sünnipäev, suur põhjus rõõmutsemiseks. Mozart kirjutas selle kõigest 11-aastaselt piiskopi auks.