H. Hardy ja saksa arst W. Weinberg formuleerisid 1908. Aastal teineteisest sõltumatult printsiibi, mis käsitleb genotüübi- ja geenisagedusi populatsioonis. HW seadust võib lugeda üheks populatsioonigeneetika põhiseaduseks ja defineerida järgmiselt: vabalt ristuvas populatsioonis, mis on geneetilise tasakaalu seisundis, püsivad geeni- ja genotüübisagedused põlvkonniti konstantsed. p2 + 2pq + q2 = 1, kus p ja q on alleelisagedused kahe alleelses lookuses. Jenkini arvates pidi igas põlvkonnas kaotsi minema pool pärilikust varieeruvusest ja populatsioon pidi muutuma kiiresti homogeenseks. Hardy–Weinberg’i seadus aga põrmustas lõpuks Jenkini väite. mendellik pärilikkusemehhanism garanteeris, et alleelisagedused jäävad konstantseks läbi põlvkondade ja seega geneetiline varieeruvus ei kao populatsioonist sugugi kiiresti.
kujutavad, miks on vaja). Alleelne redel on komplekt erinevaid alleele, mis on kokku pannud enamlevinud alleelivariantidest. Kapillaarides jooksutatakse paralleelselt kaks proovi: ühes kapillaaris pikkusmarker + uuritav DNA, teises pikkusmarker + alleelne redel. Pikkusmarkeris on alati teadaoleva pikkusega produktid ja seda kasutatakse erinevate proovide omavaheliseks võrdluseks. Proovis võivad esineda ka alleelid, mida pole alleelses redelis need on mikrovariantsed alleelid. Veske 1. Numbriliste ja struktuursete kromosoomi anomaaliate klassifikatsioon Numbrilised: * polüploidia kromosoomistiku mitmekordsus * miksoploidia kaks või enam rakuliini erinevate kromosoomide arvuga o kimäärsus eri rakuliinid eri sügootidest o mosaiiksus eri rakuliinid pärinevad samast sügoodist + polüplodine mosaiiksus diploid/triploid
annaabi.ee 
