14. Teada mudeli tähtsaimat tegurit ja osata lugeda graafikut. Pcont=0,5 Aja jooksul esinevate saare populatsiooni alleelisagedused on näidatud kuue erineva väärtusena (jooned). Mandri populatsioonil on allelisagedus 0,5 (katkendjoon). Vasakul m=0,1 ja paremal m=0,05. Tasakaaluni on jõutud aeglasemalt kuna geenisiirde kiirus on aeglasem. Graafik näitab, et saare alleelisagedus läheneb mandri alleelisagedusele aja jooksul. Eeldades, et mandri populatsioonil on ajas konstantne alleelisagedus, saare populatsioon peaks lõpuks jõudma indentse alleelisageduseni nende kahe segunemisel. Kui kaua aega läheb kahe populatsiooni alleelisageduste ühte punkti jõudmiseni oleneb sellest, kui palju mandri indiviide kolib saarde iga generatsiooni jooksul. 15. Teada „kahe saare mudelit“ ja osata lugeda graafikuid (valemid antakse
eliminatsiooni intensiivsust. See seostub kohasusega kui täiendsuurus: w + s = 1; w = 1 – s; s = 1 – w. Maksimaalse kohasusega genotüübi puhul s = 0, letaalse genotüübi puhul s = 1. wa/wA=1-s Selektsioonikoefitsient summeerib paljunemiskiiruste erinevuse nii, et on lihtne arvutada selle erinevuse mõju alleelisagedusele: fA(1)=NA/NA+(1-s)Na 7. Millest sõltub alleelisageduse graafiku tõus? Millisel puhul on tõus järsem/laugem? fA(t) = fA(0)/ ( fA(0) + (1-s)t * fa(0) ) 8. Mis põhimõtteline vahe on genoomi edasipärandamisel haploidselt ja diploidselt paljunevatel organismidel? Johanna Valik diploidides on sarnane valikule haploidsetes organismides, kuid diploidid ei anna genotüüpi järglasele otse edasi
annaabi.ee 
