tunnusele, mida nad maaravad, ei ole vordne. Eksisteerivad nn pohigeenid, mis maaravad tunnuse kujunemise kvalitatiivses mottes, s.t kas tunnus uldse kujuneb voi mitte, kuid nende korval esinevad veel ka modifikaatorgeenid, mis tugevdavad voi norgendavad tunnuse avaldumist. Naitena voib tuua musta ja valge karvakatte vahekorra mustakirjutel veisetougudel. Ehkki karvkatte uhtlane pigmenteerumine ule kogu keha ja kirju varvus on kvalitatiivsed tunnused, mis maaratakse uhe alleelipaariga, oleneb valge ja musta varvuse vahekord vahemalt kahest paarist modifikaatorgeenist. Iga geenipaari moju on aga nii vaike, et lahknemist on sageli raske naidata. Sel juhul raagitakse kirjut varvust pohjustava geeni erinevast ekspressiivsusest (ekspressiivsus naitab tunnuse varieeruvust isendeil). Kirju varvus on modifitseeritav kahe paari alleelsete geenidega: uhe geenipaari dominantne alleel vahendab musta karvkatte pinda, teise geenipaari retsessiivne alleel aga suurendab seda.
võimaldatakse oma geene «levitada», st. nende reproduktsioonikiirusest. Nii näiteks muudetakse vältava ristamisega (lähtepopulatsiooni emasloomade ristamine teise tõu isasloomadega 4...5 põlvkonna kestel) lähtepopulatsiooni geenisagedused peaaegu täielikult immigreeruva populatsiooni sarnasteks, sisestava ristamisega aga (ristamine ainult ühe põlvkonna kestel) muutub geenisagedus vähem ja seda püütakse valiku abil piirata ainult mõne alleelipaariga (ainult mõne soovitud tunnusega). Puhasaretuses võib immigratsioonina vaadelda sugulastõu esindajate või sama tõu loomade importi teistest riikidest või teistest piirkondadest (autbriiding). Nii võib immigratsiooniks lugeda taani punast ja hollandi mustakirjut tõugu veiste importi Eesti vabariiki vastavalt eesti punase ja eesti mustakirju tõu piimaproduktiivsuse parandamise eesmärgil. Immigratsioonina võib vaadelda ka intensiivset tõuloomade
Eksisteerivad nn põhigeenid, mis määravad tunnuse kujunemise kvalitatiivses mõttes, st kas tunnus üldse kujuneb või mitte, kuid nende kõrval esinevad veel ka modifikaatorgeenid, mis tugevdavad või nõrgendavad tunnuse avaldumist. Näitena võib tuua musta ja valge karvakatte vahekorra mustakirjutel veisetõugudel. Ehkki karvkatte ühtlane pigmenteerumine üle kogu keha ja kirju värvus on kvalitatiivsed tunnused, mis määratakse ühe alleelipaariga, oleneb valge ja musta värvuse vahekord vähemalt kahest paarist modifikaatorgeenist. Iga geenipaari mõju on aga nii väike, et lahknemist on sageli raske näidata. Sel juhul räägitakse kirjut värvust põhjustava geeni erinevast ekspressiivsusest (ekspressiivsus näitab tunnuse varieeruvust isendeil). Kirju värvus on modifitseeritav kahe paari alleelsete geenidega: ühe geenipaari dominantne alleel vähendab musta karvkatte pinda, teise geenipaari retsessiivne alleel aga suurendab seda.
annaabi.ee 
