külgmistes pungataolistes õisikutes, õitsedes on nähtav vaid väike punane emakasuue, õitsevad varakult enne lehtimist Liigi eritunnused: aeglasekasvuline, peab vastu linnasaastele, varjutaluv, ei anna juurevõsu, põuakindel, suhteliselt haigustevaba, laisk viljuja Kasvukoha nõuded: Mulla suhtes nõudlik, eelistades kasvada viljakatel aluselistel muldadel. Kasvavad täispäikeses, poolvarjus ja isegi varjus Kasutamine haljastuses: alleedes, sobivad koduaeda, haljasalale või parki üksiku efektipõõsana Joonis 90. Kõrgetüveline sarapuu (http://dev.plantpost.eu/images/preview3/Ilupoosad/315005.jpg) 94 Joonis 91. Kõrgetüveline sarapuu 95 ILUPUUD Vaher (Acer) Konkreetne liik: Ginnala vaher (Acer ginnala) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 5-7 m, laius 5-8 m
4) Parterre à pieces coupés, väikesteks tükkideks lõigatud parter, kasutusel eriti Hollandis lillede ja sibullille-kollektsioonide demonstreerimiseks. 5) Parterre d'Orangerie, kasvuhoone-parter, pukspuuhekkidega raamitud kruusapinnad, kuhu suvel paigutati kasvuhoonest toodud apelsini ja sidrunipuid koos pottidega (Hellström 1997). Boskettide (bosquet - väike mets) hekkideks kasutati palju valgepööki. Suuremat puudeistandust kutsuti metsaks (bois). Alleedes kasvatati tavaliselt pärna, hobukastanit ja plataani. Alleed võisid olla ühe- või mitmerealised, puud mitut moodi pügatud - poolkeradeks, koonusteks, või võlvidena. Allee pikkus ja laiuse suhe oli tähtis, samuti puude omavaheline kaugus (Hellström 1997). Varem polnud prantsuse aias märkimisväärselt terrasse. Nüüd võeti need teemana kasutusele küll mitte itaalia range, müüritatud ja tillukeste terrassidena, vaid majesteetlikult laiuvana ja
annaabi.ee 
