Alatskivi mõisloss Helena Kirst TEP11 Üldandmed Asub endises Kodavere kihelkonnas Tartumaal. Algne nimi Allatzkiwwi mõis. Mõis on rajatud 14.sajandi keskel. Historitsistlik (neostiilides) Esimene omanik Johann Wrangel. Mõisat on pärandatud,müüdud ja kingitud. Kuni mõisa võõrandamiseni suguvõsa Nolckenite oma. Poola võimu ajal ühendati mõis Kastre mõisaga. Loss rajati 19.sajandi lõpus. Lossi ehitus Mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi. Sotimaal asuva Balmorali lossi eeskujul. 1885 valmis mõis. Mõisast 19
Alatskivi loss Alatskivi (Allatzkiwwi) loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, endises Kodavere kihelkonnas,Tartumaal. Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja valmimist tähistati 1885. aastal. Nolckeni projekt meenutab Balmorali kuninglikku residentsi Sotimaal Lossipark Lossipark rajati 18.saj. Lõpus Selle suurus on 130 ha , mis koosnes parkmetsast, roosiaiast ja vabakujulisest Inglise pargist Lossi ümbritseb erinevate kõrgustega maakivist müür, mille lai läänevärav on kahjuks hävinud. Põhjapool sinetab orus Alatskivi järv. Lossi restaureerimine Loss on teinud läbi kümne aasta jooksul ulatusliku muutuse kus enamus osas on jääänud ehitis ja selle sisu endiseks . 1999.aasta detsembris toimus lossi äratuskontsert. Liivi Muuseumi eestvõttel koguti annetusi, koristati ja köeti ruume, t...
kohta on liikvel palju legende ja Sangaste loss on ilus. Saue lossi valisin ma aga sellepärast, et ma elan ise Sauel ja oleks ju huvitav teada ka oma kodukoha mõisa kohta. Saue mõisa ma ise kahjuks külastada pole veel jõudnud Seda referaati kirjutades üritan ma keskenduda mitte ainult mõisade ehituslikule küljele, vaid hankida üldse igasuguseid huvitavaid fakte ja muud infot nii palju kui vähegi võimalik. Alatskivi mõis (Allatzkiwwi) rüütlimõis Kofavere kihelkonnas Tartumaal Sissejuhatus Alatskivi loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone. Alatskivi mõisat on esmamainitud 1601. aastal. 1628. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa oma sekretärile Johan Adler Salviusele. Tema käest siirdus mõis 1642. aastal Hans Dettermann Cronmanni omandusse. 1753. aastal ostis mõisa Otto Heinrich von Stackelberg. 1870. aastal läks mõis kaasavarana von Nolckenite aadliperekonna omandusse, mil
annaabi.ee 
