hüdraatunud veemolekulid, mineraali avatud leegil põletades on võimalik vesi dehüdreerida, mille tagajärjel muutub aine hallikas-valgeks. Kasutatakse näiteks basseinides vetikate kasvamise takistamiseks ning väga väikestes doosides kalade bakteriaalsete haiguste raviks. Kasutatud ka värvainena, puidukaitsevahendina jne. Varemalt kasutatud ka meditsiinis, kuid aine on siiski nõrgalt toksiline. Suuremas koguses tekitab nahaga kokkupuutel ärritust, suurtes kogustes allaneelates võib olla ka surmav. (CuOH)2CO3 ehk Cu(OH)2 x CuCO3 (Hüdroksiidi ja karbonaadi segaühend, nn hüdroksiidkarbonaat) Ainet kutsutakse tavapäraselt stabiliseeritud vask(II)hüdroksiidiks. Malahhiit on üks ilusaimaid vase mineraale, mis võib tekkida vasemaagi murenemisel.See on rohelist või sinakat värvi poolvääriskivi. Võib olla ka geeljas. Sama keemilise koostisega on vaskesemete pinnal pikajalisel õhu käes seismisel tekkiv hallikasroheline paatinakiht
ole põle. Aga ainest eralduvad gaasilise ammoniaagi tekitavad aine pinnale plahvatusohtliku segu õhuga. Reaktsioonil metallidega eraldub plahvatusohtlik gaas: vesinik. Moodustab paljude sooladega (nt. KNO3) plahvatusohtlike segusid. Aine on sööbiv. Põhjustab hingamisteede ärritust ja keemilist põletust: pipitustunne, köha, pinnapealne hingamine, neelu haavandid. Auru sissehingamine võib esile kutsuda tõsise tervisekahjustuse. Allaneelates põhjustab seedetrakti söövitust, valu, krambid, iiveldus, oksendamine. Kokkupuutel nahaga on söövitava toimega: punetus, põletus, valu, villid. Aine ja aine aurud põhjustab silmade ärritust ja põletust: punetus, valu, nägemise hägusus. Võib põhjustada siladele sügavaid põletust kuni nägemise kaotuseni. Aine on keskkonnaohtlik. Aine aurustub lahusest, põhjustades ümbruskonna saastumist. 25% ammoniaakvesi on tugevatoimeline lämmastikväetis,
minema. Leemetil polnud enam midagi alles. Talle meenus Salme, kes pidavat Mõmmiga veel oma koopas elama. Mõmmi oli halvatud ja täielikult ülerasvunud, ta ei jaksanud ennast liigutada, et isegi oma loomulikke vajadusi rahuldada. Koobas haises ja Salmegi oli palju paksemaks muutunud. Leemet ei tahtnud sinna jääda ja läks metsa, kus kohtus Meemega. Meeme teatas talle, et kotike, mille ta kunagi Leemetile andis, on Põhja Konna nahk ja seda allaneelates saab Leemetist järgmine Põhja Konna valvaja. Leemet otsis kotikese üles ja neelas alla. Meeme juurde naastes oli too juba hinge heitnud. Leemet avastas, et Põhja Konn oli koguaeg olnud talle nii lähedal ja ta polnud sellest aru saanud. Ka Pirre ja Rääk olid puu otsas hinge heitnud. Leemet oli üksi koos Põhja Konnaga. Ta veetis enamuse ajast Põhja Konna valvates. Ta oli viimane Põhja Konna valvur ja viimane
annaabi.ee 
