a käskkirjaga Käskkirja vorming Viisad Viisa on nõusolek ja vastutus dokumendi täitmise ja koostamise eest Viisad vormistatakse käskkirja originaaleksemplarile. Koostaja viisa vormistatakse vasakule, kooskõlastusviisad lehe paremale poolele Käskkirja vorming Allkiri Käskkirjal on üks allkiri ja must-valgel plangil sinise värviga (pastakas, sulepea, jne). Käskkirja vorming Kuupäev Märgitakse pärast dokumendi alla- kirjutamist. Käskkiri jõustub allakirjuta- mise kuupäevast, kui tekstis pole sätestatud muud kuupäeva. Päev kirjutatakse kahekohalisena ja käsitsi, kuu nimetus trükitakse sõnaga, aastaarv neljakohalise numbriga. N: 09. oktoober 2010 Käskkirja vorming Registreerimisnumber Koosneb ainult dokumendiregistri järjekorranumbrist ja see märgitakse kuupäeva kõrvale N: 09. oktoober 2010 nr 5 Käskkirja vorming Jaotuskava Jaotuskava asub allkirjast allpool ja
Riigipea on president, kes valitakse ametisse viieks aastaks. Praegune president on Toomas Hendrik Ilves, kes valiti 29. augustil 2011 ametisse uueks ametiajaks. Eesti seadusandlik kogu on Riigikogu, ühekojaline parlament, kelle 101 liiget valitakse ametisse neljaks aastaks. Riigikogu XII koosseis valiti 6. märtsil 2011. Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Sama aasta novembris algas Vabadussõda, mis lõppes 2. veebruaril 1920 Tartu rahulepingu allakirjuta- misega. Rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust. 22. septembril 1921 sai Eesti Rahvasteliidu liikmeks. Teise maailmasõja käigus kaotas Eesti iseseisvuse. Esmalt okupeeris Eestit Nõukogude Liit (1940–1941), seejärel Saksamaa (1941–1944). 1944. aasta sügisel liideti Eesti ligi 50 aastaks Nõukogude Liiduga. Aastakümneid kestnud okupatsiooniperiood päädis laulva revolutsiooniga 1988. aastal ning iseseisvuse taastamisega 20. augustil 1991.