vormides mitteverbaalseks suhtlemiseks, suudavad vähesel määral või ei suuda üldse hoolitseda oma põhivajaduste eest ning vajavad pidevat abi ja hooldust. (Veisson, 2008.) 6 1.3. Põhjused Vaimne alaareng kujuneb kesknärvisüsteemi kahjustuse tõttu, s.o ajupoolkerade koore kahjustuse tagajärjel enamasti looteea erinevatel etappidel või imikueas. Vaimne allaareng võib kaasneda ka mitmete geneetiliste haigustega, raskete nägemis-, kuulmis- ja kehapuuetega ning emotsionaalsete või käitumisraskustega (Häidkind, 2008). Vaimse alaarengu põhjuse väljaselgitamine on nii lapse kui tema perekonna seisukohalt esmase tähtsusega. Põhjuse ja selle olemuse tundmine on prognoosi ja profülaktika eelduseks. Seetõttu on isikul õigus võimalikult heale ja pädevale uurimisele tema häire iseloomu ja selle põhjuste kindlaks tegemiseks
piiripeale lõpuks. Infotöötlusraskused tekivad igal juhul. Perekondlik VAA on reeglina kergemat sorti VAA. Me räägime diagnoositavast VAAst. Või siis ÜÕR, mis olid ka pisut normist üle. See on siis selliste laste puhul, kelle vanematel ei ole väga kõrget vaimset võimekust, annavad suhteliselt madalat vaimset võimekust edasi ja nad ei oska ka lapse arengut toetada. Lapsed kellel on orgaaniline vaimne allaareng, enamasti tõsisemat sorti – mõõdukas ja alla selle – nende puhul on sageli see olukord, et vanematel on hästi kõik vaimse võimekusega, aga geneetilise viperuse tulemusel lapsel on mingisugune arenguline häire, nt Downi sündroomi näol. Vanematel endil ei ole probleeme, aga lapsel võib olla väga tõsine VAA. Üsna tõenäoline on see, et mida tõsisem vaimne mahajäämus, seda normaalsema IQ-ga on vanemad ja teisest küljest, mida kergem on vaimne mahajäämus, seda
annaabi.ee 
