tervisele ning ühiskonna arenguvõimele. Parema tervise, suurema arenguvõime ning heaolu saavutamiseks tuleb alkoholist tingitud kahjusid Eestis vähendada. Parima tulemuse saavutamiseks on mõistlik keskenduda valdkondadele, kus on seni enim probleeme, s.o noorte alkoholitarbimine ning alkoholiga seotud õnnetused ja vägivald. Edu neis prioriteetsetes valdkondades peab toetama alkoholi kogutarbimise vähenemine ning mõistlikuma, tervistsäästvama ja mõõdukama alkoholitarbimiskultuuri juurdumine. 1 MIS ON ALKOHOL Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja
(ibid., lk 8, 36) 2.1 Eesti alkoholitarbimiskultuur "Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ning alkoholist tingitud kahjud on seetõttu ulatuslikud. Kahjude ulatust võimendab tarbimiskultuur, mis soodustab korraga suurte alkoholikoguste tarbimist, seetõttu on ka seos alkoholitarbimise ning õnnetuste ja vägivalla vahel 6 suur." (Riiklik alkoholipoliitika 2009:1) Samuti on Eesti alkoholitarbimiskultuuri iseloomustamiseks kasutatud ingliskeelset terminit binge-drinking ehk suurte alkoholikoguste tarbimine korraga. (ibid., 2) Eesti alkoholipoliitikas on küll toimunud viimaste jooksul suured muutused näiteks alkoholi pakkumise, hindade, maksustamise ning tarbimisharjumiste osas, kuid probleemiks on olnud liiga liberaalne alkoholipoliitika, vähe reguleeritud turg ning asjaolu, et Eestis ei ole valitsusel kujunenud välja selget nägemust alkoholipoliitikast. (EKI tutvustas..
annaabi.ee 
