SÜMPTOIMID • ISELOOMULIKUKS TUNNUSEKS ON NAHA, LIMASKESTADE JA SILMAVALGETE KOLLAKAKS VÄRVUMINE. NAHA VÄRVUMINE TOIMUB 25% HAIGESTUNUTEST, ENAMIKUL JUHTUDEL KAASNEVAD HAIGESTUMISEGA VAID NÕRKUS, IIVELDUS JA OKSENDAMINE. B-HEPATIIT ON ÜKS KÕIGE LEVINUMAID NAKKUSHAIGUSI MAAILMAS, OLLES 100 KORDA NAKKAVAM KUI HIV RAVI • B-HEPATIITI HAIGESTUNUTELE EI OLE EFEKTIIVSET SPETSIIFILIST RAVI, 85- 90% HAIGESTUNUTEST PARANEVAD 6 KUU JOOKSUL, AGA JÕUETUS JA ALKOHOLITALUMATUS VÕIVAD KESTA ÜLE AASTA. B-HEPATIIDIST VÕIB KUJUNEDA KROONILINE HEPATIIT, MIS VÕIB ARENEDA MAKSATSIRROOSIKS, MAKSAVÄHIKS NING PÕHJUSTADA SURMA VAKSINEERIMINE • KOLMANDIK MAAKERA ELANIKKONNAST ON INFITSEERITUD B-HEPATIIDI, KOKKU SUREB B-HEPATIIDI TAGAJÄRJEL ÜLE MILJONI INIMESE AASTAS. B- HEPATIIDI VASTU ON VÕIMALIK END VAKTSINEERIDA. KASUTATUD ALLIKAD: • HTTP://WWW.HIV.EE/ET/MUUD-SAGELI-HIV-GA-SEOTUD-HAIGUSED/HEPATIIT /HEPATIIT-B • HTTPS://ET.WIKIPEDIA
See ravim toimib immuunsüsteemi stimuleerivalt ja viiruse kasvu (paljunemist) pärssivalt. Teist tüüpi ravimeid nimetatakse viirusevastasteks ravimiteks (nt lamivudiin või entekaviir). Need ravimid takistavad viiruse paljunemist. Ravi edukus sõltub kasutatavast ravimist ja B- hepatiidi viiruse tüübist. B-hepatiiti haigestunutele ei ole efektiivset spetsiifilist ravi, 85-90% haigestunutest paranevad 6 kuu jooksul, aga jõuetud ja alkoholitalumatus võivad kesta üle aasta. B-Hepatiidi vaktsineerimine Erinevalt C-hepatiidist on B-hepatiidi vastu võimalik vaktsineerida, et nakatumist vältida. Vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale vaktsineeritakse: imikuid (korraldavad neonatoloogid ja perearstid) 13-aastased lapsi, keda pole imikueas immuniseeritud (korraldavad kooliarstid) Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilasi (korraldab TÜ Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste kabinet)
tähtsuse "patoloogilises mentaalsuses" ehk "[brain boggling]". Uurides 200 hüpoadenokortitsismi (adekvaatse neerupealse kortisoolhormooni [adrenal cortical hormone] loomise puudulikkus või nende hormoonide ebasobiv kogus) juhtumit, leidis ta oma patsientide põhilisteks kaebusteks olevat samad, mis inimestel, kelle organism ei suuda omastada suhkrut: väsimus, närvilisus, depressioon, kartus, iha magusa järele, alkoholitalumatus, suutmatus kontsentreeruda, allergiad, madal vererõhk. See on ju suhkrupohmelus! Lõpuks nõudis dr Tintera, et kõik tema patsiendid teeksid läbi neljatunnise glükoosi tolerantsi testi (GTT), et teada saada, kas nad suudavad suhkrut omastada. Tulemused olid niivõrd üllatavad, et nad pidid testi uuesti tegema. Hiljem vabandasid, et arvasid tulemused olevat valed. Neile jäid müstiliseks graafikud lamedate kaartega, mis pärinesid häiretega noorukitelt
annaabi.ee 
