tellimine, sotsiaalteenused, riigikaitse, politsei, koolid, prügivedu) Välja delefeeritud teenused (pakkujateks era- või kolmanda sektrori organisatsioonid): nt. Jäätmekorraldus, hoolekandeteenused Vastutus alati riigil REGULATIIVSED – Kohustused, piirangud, õigused + rikkumiste eest sanktsioonid • Õigused: nt inimõigused • Standardid: nt keskkonna- või tootestandardid • Piirangud ja keelud: nt. karistusõigus, piirangud alkoholireklaamile • Reeglid tootmisele ja tarbimisele: nt. Turule sisenemise piirangud MAJANDUSLIKUD – Maksud, aktsiisid • Tasud: nt keskkonnatasud ressursside kasutamise eest • Toetused, subsiidiumid, maksuvabastused: nt toimetulekutoetused, maksuvabastus koolitusele kulutatud summadele, taastuvenergia subsideerimine • Kaubeldavad load ja kvoodid: nt CO2 kvoodid • Valitsuse tagatud laenud, garantiid, kindlustus: nt. õppelaen, haiguskindlustus INFORMATSIOONILISED –
inimesed. Sellise lähenemise eelduseks on arusaam, et kõik inimesed pole ühesugused, võrdsel määral taibukad või analüüsivõimelised. Omaette küsimus on, mil määral on inimeste lahterdamine erilistesse sihtgruppidesse õigustatud. Arvestades ühiskonna üldist liberaliseerumist ning erinevate meediate levikut, mille tõttu üha rohkematele inimestele avaneb juurdepääs erinevatele reklaamidele (nt laste juurdepääs alkoholireklaamile), on taoline lähenemine reklaamieetika üle arutlemisel siiski tõusuteel. 14 Eriti palju on pööratud tähelepanu lastetoodete reklaamile. Lapsed ei oska oma kogenematuse tõttu sageli teha mõistuspäraseid valikuid, lisaks puudub neil ostmiseks enamasti oma raha. Reklaamiseaduse järgi peavad lastele suunatud reklaamid arvestama east tuleneva kehalise ja vaimse eripäraga. See tähendab, et lastele suunatud reklaamid