Näiteks Prantsusmaal pakuti õpilastele koolilõuna juurde veini kuni 1960ndate lõpuni. Veini tootmisel on oluline osa Prantsusmaa põllumeeste sissetulekus, nõnda tuleb toodang ka kellelegi turustada. Hea on, kui leidub lihtsameelseid ja kergeusklikke, kes rõõmustavad, et saavad aidata Prantsusmaa põllumajandust, ostes ja juues nende toodetud alkoholi. Ent prantslasedki on oluliselt piiranud alkoholi kättesaadavust ja tarvitamist, sest alkoholipruukimisest tingitud kahjud muutusid ühiskonnale koormavalt kõrgeks. On välja arvestatud, et alkoholi tarbimisega seotud sotsiaalsed kahjud moodustavad 1,4% Prantsusmaa SKPst. Alkoholist on saanud Eesti arengu pidurdaja. Prantsusmaal jõuti sellise tõdemuseni 1970ndatel, mil mõisteti alkoholi tarbimise ja parimas tööeas olevate inimeste nii vaimse kui kehalise tervise halveneva olukorra vahelist seost. 2002. aastal maksis iga Eesti kodanik alkoholiaktsiisi kaudu eelarvesse 895 krooni. 2003.
Paljude alkoholiprobleemidega perekondade jaoks on pereelus kesksel kohal alkohol. Pereliikmete elu sõltub suuresti tarvitaja tegudest, tujudest ja joodud alkoholikogusest. Alkoholitarvitaja võib hakata valima ja kontrollima, kellega perekonnaliikmed tohivad kohtuda ja läbi käia. Selle tagajärjel tehakse sageli kõik, et alkoholiga seotud perekondlikke probleeme teiste eest varjata. Sageli on alkohooliku elukaaslane lähedase alkoholipruukimisest sedavõrd häiritud ja mures, et jätab hooletusse nii iseenda kui ka ülejäänud pereliikmete vajadused. Pere satub suletud ringi ja kaotab ajapikku kontaktid välismaailmaga. Paljud sellised pered on politsei, sotsiaalasutuste, omavalitsuste ja haridustöötajate huviorbiidis. EESTI JA ALKOHOLIGA SEOTUD ÕNNETUSED Õnnetus tekib, mitte ei juhtu, siis kui ei suudeta ümbritseva keskkonna ohtusid kontrollida või nende eest kaitset luua
annaabi.ee 
