ja sellega kuulus Eesti Euroopas enim alkoholi tarbivate riikide hulka. Alkoholi tarbimisest põhjustatud majanduslik kahju aga oli arvutuste kohaselt 1,6-2,5% SKP-st. WHO andmetel on ühiskonnas majanduslik kasu ja kahju tasakaalus, kui alkoholi tarvitamine on maksimaalselt 6 liitrit absoluutset alkoholi täiskasvanu kohta. 2017. aastaks oli küll alkoholi tarbimine vähenenud 8,6 liitrini inimese kohta, mis paraku aga hoolimata karmist alkoholipoliitikast, või siis pigem tänu karmile alkoholipoliitikale oli teinud võrreldes 2016. aastaga 0,7% tõusu. 14. septembril 2015 Tervise-ja tööministri ametisse asunud Jevgeni Ossinovski hakkas jõuliselt tegelema alkoholipoliitikaga. Hakati piirama alkoholi reklaami, kättesaadavust alaealistele, müügikohtade arvu ja ka alkoholi nähtavust kauplustes. Karmi alkoholipoliitika üks enim kõneainet tekitanud osa on alkoholile kehtestatud aktsiis.
hõlmas omakorda mitmeid märksõnu, mis ühel või teisel ajajärgul esiplaanile tõusid: arengu kiirendamine, majandusreform, demokratiseerimine, avalikustamine jm Majandus · Sooviti rakendada üksikuid turumajanduslikke võtteid, kuid võtmepositsioonid pidid jääma riigile · Kiirel käel välja antud dekreedid tõid kaasa raskeid tagajärgi, mida nende koostajad ei suutnud ilmselt ette näha. Üks selliseid oli NLKP KK määrus alkoholipoliitikast. Viina- ja likööritoodete hulk pidi viie aasta jooksul vähenema 50%, ebatervislike puuvilja- ja marja-piiritusjookide tootmine pidi lõppema 1988. a. Tegelikult kahanes alkoholi toodang juba esimese aastaga 1985-1986 kahekordselt. Buldooseritega hävitati viinamarjaaedu, mida oli sajandeid aretatud ja kultiveeritud. Kampaania lõpptulemus oli katastroofiline. Kolme järgneva aasta vältel jäi riigikassasse laekumata 37 miljardit rubla
iseloomustamiseks kasutatud ingliskeelset terminit binge-drinking ehk suurte alkoholikoguste tarbimine korraga. (ibid., 2) Eesti alkoholipoliitikas on küll toimunud viimaste jooksul suured muutused näiteks alkoholi pakkumise, hindade, maksustamise ning tarbimisharjumiste osas, kuid probleemiks on olnud liiga liberaalne alkoholipoliitika, vähe reguleeritud turg ning asjaolu, et Eestis ei ole valitsusel kujunenud välja selget nägemust alkoholipoliitikast. (EKI tutvustas...) Samas on täheldatud, et eestlaste alkoholitarbimine on nii tarbimiskoguste kui ka alkoholieelistuste osas on muutunud riigiti homogeensemaks. (ibid.) Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel tarbib 4/5 Eesti täiskasvanutest alkoholi. Tarbimist mõjutavad nii majanduslikud kui ka teised tegurid nagu kultuuriline taust, elutingimused ja ka riiklik ennetustegevus. Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringud näitavad, et elanike
annaabi.ee 
