tarbimine koos energiajoogiga varjab joovet ja parandab enesetunnet. Tegelikult aga ei vähenda energiajook alkoholisisaldust väljahingatavas hingeõhus, veres ega paranda reaktsioonikiirust. Petlikult hea enesetunne võib panna inimese tegema valesid otsuseid, näiteks innustuma veelgi rohkem alkoholi tarbima või istuma autorooli. Näiliselt väike joove võib endaga kaasa tuua selliste alkoholikoguste joomise, mis viivad alkoholimürgistuseni. Kuna kofeiin, nii nagu alkoholgi, on diureetik ehk vee väljutaja, siis väheneb sellise kokteili joomisel inimorganismi veesisaldus, mistõttu suureneb vere alkoholisisaldus ja joove veelgi. Noorte puhul see ainult suurendab alkoholi liigtarbimisest tulenevaid riske nagu seksuaalne ärakasutamine, joobes autosõit, ujumine ja vettehüpped, erinevad traumad. Ühe Brasiilias läbi viidud uuringu põhjal ei tundnud tudengid end üldsegi mitte nii purjus olevat, kui nad tegelikult olid, kui nad olid joonud Red Bulli viinaga
joovet ja parandab enesetunnet. Tegelikult aga ei vähenda energiajook alkoholisisaldust väljahingatavas hingeõhus, veres ega paranda reaktsioonikiirust (Pitsi 2014). Petlikult hea enesetunne võib panna inimese tegema valesid otsuseid, näiteks innustuma veelgi rohkem alkoholi tarbima või istuma autorooli. Näiliselt väike joove võib endaga kaasa tuua selliste alkoholikoguste joomise, mis viivad alkoholimürgistuseni. Kuna kofeiin, nii nagu alkoholgi, on diureetik ehk vee väljutaja, siis väheneb sellise kokteili joomisel inimorganismi veesisaldus, mistõttu suureneb vere alkoholisisaldus ja joove veelgi (Pitsi 2014). Ehkki pole uuringuid, mis kinnitaksid energiajookide ning alkoholi koostarbimise negatiivseid mõjusid, ei soovita Euroopa Liidu toiduteaduskomitee (SFC Scientific Commitee on Food) neid kahte koos tarbida. Kofeiinisisalduse tõttu suurendavad energiajoogid vee väljutamist organismist, sama teeb ka alkohol
valuvaigistid ja mõningad dieeditabletid. Nagu alkohol, on ka kofeiin äärmiselt ahvatlev. Nagu teate on üks depressiooni sümptomeid pidev väsimus ja energia kadumine. Tugevatoimelise stimulandina võib kofeiin anda kiiresti energialaengu. Mõned teadlased usuvad, et kofeiinil on kogu kerge antidepressiivne toime. Kahtlemata kasutavad mõned kroonilise depressiooni all kannatajad seda tujutõstjana. Nagu alkoholgi, võib kofeiin anda tõsise vastulöögi. Teaduslikud uurimused näitavad, et kui inimene manustab rohkem kui 250 mg (umbes kaks tassi kohvi) kofeiini päevas, võivad tal tekkida sellised stressiga seotud sümptomid nagu närvilisus, pinge, ärevus ja unetus. Nende sümptomite oht suureneb oluliselt, kui kofeiini hulk ületab 500 mg päevas. (Tass kohvi sisaldab tavaliselt 150 mg kofeiini, tass teed või klaas kokakoolat umbes 50 mg.) Sageli ei märgata ka kofeiini mõju une kvaliteedile