2016) Uuringute kohaselt on pea 95% Eesti kooliõpilastest vähemalt korra elus proovinud mõnda alkohoolset jooki. Mis tähendab seda, et alkoholi tarbimine on alaealiste seas üsnagi populaarne tegevus. (Terviseinfo, 2016) 2.5. Alkoholist tingitud närvisüsteemi kahjustuste ravivõimalused Alkoholismist põhjustatud rasked närvikahjustused on enamikul juhutudel kahjuks püsivad. Ravi eesmärgiks on peatada võimlike edasiste kahjustuste tekkimine. Raviks peab eeskätt lõpetama alkohioli tarbimise. Samuti tuleb korrigeerida toiduvalikut, menüü peab olema tasakaalustatud. Täiendavalt tuleb manustada kõiki B-rühma vitamiine. Tihti on abiks ka taastusravi, mille abil on mõningatel juhutudel ka juba kahjustunud närvisüsteemi rikkeid võimalik osaliseltr taastada (näiteks võib paremaks minna häiritud koordinatsioon). Valuaraviks (rasek alkoholisõltuvuse puhul tekivad võõrutusnähud, mille osaks on ka valu) antakse patsiendile ka erinevaid
peaks tarbima tingimusel hind=piirkasu. Peale toetust on tarbija tingimus hoopis hind- subsiidium=piirkasu. Kokkuvõttes piirkulu ei võrdu piirkasuga ja seisund ei ole efektiivne. Asendusefekti ebaefektiivsus eeliste muutumise tõttu ei ole alati halb. Kui muuta eelistusi positiivsema välismõjuga hüviste tarbimise suunas (ja vastupidi), siis võib see õigustatud olla (hariduse subsideerimine, eluasemelaenuintresside subsideerimine jne, teiseltpoolt alkohioli ja tubaka aktsiisid vähendavad nende tarbimist - suurendades teiste tarbimist, mis on ka õigustatud). 182. Kuidas hinnata avaliku sektori sekkumise mõju jaotuse õiglusele? Õigluse paneb paika see, kas jaotuse muutus viib kasusaajate hulga suurenemisele või vastupidi. Hindamine seisneb kahjukannatajate ja kasusaajate kindlaks tegemises. Vaadatakse nt, kes saab tegelikult kasu mingi maksu muutusest (sest maksu on võimalik edasi kanda).