vastu lõppotsuse.Valiti 5 efoori - riigiametnikku. Kylon: 636 või 632 OM võitja Kyloni vandenõu, esimene Ateena ajaloo kindlalt dateeritud sündmus. Püüdis oma äia Megara türanni toel Ateenas türannivõimu haarata. Vallutas OM mängude ajal Akropoli, piirati, pääses põgenema. Kaasavandenõulased tapeti sõnamurdlikult Alkmeoniidide ülikusoo poolt pühamute altarite ees, sealt tuleneb pühaduseteotuse eest Alkmeoniididele `Kyloni needus' (Perikles oli Alkmeoniid). Drakon: seadusandja, lasi 621 seadused Ateenas kirja panna, lahendus Kyloni vandenõu sisepingetele. Olnud väga karmid - drakoonilised. Klassikalisel ajal ei kehtinud. Säilinud raidkirja vahendusel üks seadus tahtmatust tapmisest - lubati minna pagendusse. Ei lahendanud sotsiaalseid pingeid. Solon: poeet, valiti 594 Ateena arhooniks, sel aastal tema seadusandlus: Seisachtheia - koorma heitmine; pidi lepitama rikaste ja lihtrahva vastuolusid
koondusid arhoonide juhtimisel akropoli piirama. Kylon pääses põgenema, tema kaaslased asusid piirajatega läbirääkimistesse ja neil lubati alistumise korral elu säästa. Kuid allaandmise hetkel vandenõulasi rünnati sõnamurdlikult ja nad tapeti, osa ka pühamute altarite juures, kust nad pääsu otsisid. Vastutus selle pühaduseteotuse eest jäi Alkmeoniidide ülikusoole, kelle seast pärines tol aastal esimene arhoon. Siit tulenevat "Kyloni needust" tuletasid vastased Alkmeoniididele meelde veel sajandeid hiljemgi. Mõne aja pärast tõenäoliselt 621. a. lasi seadusandia Drakon Ateenas esmakordselt seadused kirja panna. Võimalik, et seeläbi otsiti lahendust Kyloni vandenõu näol avaldunud sisepingetele. Kuna enamus Drakoni seadustest klassikalisel perioodil enam ei kehtinud, siis teama neist suhteliselt vähe, peale selle, et pärimuse järgi olnud nad väga karmid nö drakoonilised ja "verega kirjutatud". Kuid hiljemgi kehtis Drakoni seadus
annaabi.ee 
