Sparta poolele. Ateena sõjamehed palusid enda tagasikutsumist, kuid Ateena sai valesti aru ning saatis veel 50 000 laeva abiks. Nende sõjavägi purustati spartalaste poolt. Eluga pääses ainult paarsada meest. Sõja viimasel etapil korraldas Alkibiades suure rüüsteretke Atika rannikule, kuid ateenlased aimasid seda ette ning evakueerisid piirkonna ja panid valmis laevastiku. Ateenlased ründasid spartalasi, kes olid sunnitud lõpuks taanduma. Pärast seda ei oldud Alkibiadesega rahul ning see talle ei meeldinud. Seega võttis ta Sparta sõjaplaanid ja läks Ateenasse. Viimasel kolmandal perioodil läks juhtkoht Sparta kätte. Ateenas ei olnud ühtegi head väejuhti. Spartalastel õnnestus palgata mõningaid kreeklasi, kes olid pärslaste teenistuses olnud. See otsustas sõja saatuse. 404 okupeerisid spartalased kogu Atika maakonna, vallutasid Ateena, Ateena kapituleerus. Spartalased seadsid tingimused: *Kogu Ateena maavägi saadetakse laiali ja laevastik läheb
Ta lubas ateenlastele hankida demokraatiast loobumise korral Pärsia rahalist toetust. 411. a. kukutatigi Ateenas demokraatlik riigikord, võim läks 400-le oligarhile, kes otsustasid piirata kodanike ringi 5000 jõukama mehega. Ateena laevastik Samosel jäi aga esialgsete kõhkluste järel demokraatlikuks. Nii oli Ateena lõhenenud sisuliselt kaheks vaenulikuks riigiks: linnas kehtis oligarhia ja laevastikus demokraatia. Peagi läksid oligarhid Alkibiadesega tülli, too pöördus koostööettepanekuga demokraatliku laevastiku poole, kutsuti Samosele ja valiti laevastiku poolt strateegiks. Oligarhid Ateenas püüdsid Spartaga rahu sõlmida. Kui see ei ei õnnestunud, puhkesid nende hulgas vastuolud ja võim läks kompromissi otsivatele mõõdukatele oligarhidele. Peagi demokraatia taastati (410. a.). Samal ajal võitis Ateena laevastik Alkibiadese juhtimisel spartalasi Marmara mere
annaabi.ee 
