Heraklest, kuid ise vabandas, et peab viisakusest matustest osa võtma. Herakles sõi ja jõi, laulis ja ropendas kuni et juba lärmas, kui teenrid avaldasid tema vaos hoidmiseks tõe kuninganna kohta. Herakles tundis end äärmiselt sandina ning nägi end jälle suure süüdlasena ja tundis, et peab tegema midagi oma külalislahke sõbra heaks. Ja tegigi ta tormas otsejoones allillma (kus koerast valvur teda kartes saba jalge vahele viskas) ning nõudis Hadeselt Alkestist. Hades pelgas Heraklest ning rahuldas ta soovi. Admetos jäi alatiseks Heraklese võlglaseks. Deianeira Nagu juba eespool mainitud tegi Herakles endale juba allilmas selgeks, et ta võtab Deianeira endale naiseks. Kuid Deianeira kosimine ei olnud nii kerge, kuna tema kätt soovis ka jõejumal Acheloos. Deianeira isa, kuningas Oieneus, lasi võitja välja selgtada kahevõitluses. Raskes võitluses, kus jõejumal erinevaid kujusid võttis, jäi siiski peale Herakles
Admetos ei lasknud H'le teatada, et suri tema naine ning lasi öelda, et maetakse üks tema kodakondsetest, mitte sugulane. H ei tahtnud küll sõpra tülitada, kuid A keeldus. H einestas üksi, jõi end purju ja sai siis ümmardajatelt teada, et surnud on A naine. Kohemaid hakkas ta end süüdistama ning läks Alkestisele allilma järele. Naise tagasi toonud, kartis Admestos, et see on viirastus, kuid H ütles, et tema naine on tõeline, kuna H võitles Surmaga ning sundis Hadest Alkestist tagasi andma. See lugu iseloomustab H iseloomu: lihtsameelne, kohmakas juhmus, kiiret kahetsust ja soovi hüvitada halb. H'l oli uus naine Deianeira, kes teda koju ootas, kuid talle teatati, et H on Lüüdia printsessi armunud ega tule tagasi. Kohe pärast H ja D abielu tuli kentaur ja viis D ära, kuid H tappis kentauri. Enne surma ütles kentaur D'le, et mõni tilk tema verd on sobiv H võlumiseks, kui too armastab kedagi teist rohkem kui D'd. D saatis rüü kentauri verega H'le
Admetos ei lasknud H’le teatada, et suri tema naine ning lasi öelda, et maetakse üks tema kodakondsetest, mitte sugulane. H ei tahtnud küll sõpra tülitada, kuid A keeldus. H einestas üksi, jõi end purju ja sai siis ümmardajatelt teada, et surnud on A naine. Kohemaid hakkas ta end süüdistama ning läks Alkestisele allilma järele. Naise tagasi toonud, kartis Admestos, et see on viirastus, kuid H ütles, et tema naine on tõeline, kuna H võitles Surmaga ning sundis Hadest Alkestist tagasi andma. See lugu iseloomustab H iseloomu: lihtsameelne, kohmakas juhmus, kiiret kahetsust ja soovi hüvitada halb. H’l oli uus naine Deianeira, kes teda koju ootas, kuid talle teatati, et H on Lüüdia printsessi armunud ega tule tagasi. Kohe pärast H ja D abielu tuli kentaur ja viis D ära, kuid H tappis kentauri. Enne surma ütles kentaur D’le, et mõni tilk tema verd on sobiv H võlumiseks, kui too armastab kedagi teist rohkem kui D’d. D saatis rüü kentauri verega H’le
annaabi.ee 
