4. Vere reaktsioon (pH) ja selle püsivuse hoidmise võimalused. pH nihked - alkaloos ja atsidoos. Vere reaktsioon- palju on happelisi ja aluselisi ühendeid, happelised happelise suunas, aluselised leeliselise suunas. Veri on nõrgalt aluseline reaktsioon, 7ph, venoosne veri happeline, 7,35 ph. Verel on olemas kindlad mehhanismid mis ei lase verd muutuda liiga happelisemaks. Seisundit, kus organismi pH on muutunud liialt aluseliseks nim alkaloosiks (sõnast alcalis - alus) Spontaanselt toimub pH regulatsioon peamiselt hingamise kaudu (kopsud). Atsidoosi saab tekitada hinge kinni hoides, alkaloosi hüperventilatsiooni kaudu (sisse- ja väljahingamisel). pH'd reguleeritakse veres olevate puhverainete kaudu. Aeglasem pH regulatsioonisüsteem on neerud, mille kaudu saab suurendada/vähendada aluseliste/happeliste ainete väljaviimist uriiniga. 5. Veregrupid. Reesusfaktor. Veregruppide määramine
ehk vesinikioonide kontsentratsioon. Neutraalset pH-väärtust 7,4 tuleb hoida piirides 7,36–7,44. Seda ülesannet täidavad keha puhversüsteemid (fosfaatpuhver, bikarbonaatpuhver, valgupuhver). Neerud mõjutavad happe-aluse tasakaalu vesinikioonide eraldamise, bikarbonaatioonide resorbtsiooni ja ammoniaagi eritamisega. Teiseks happest vabanemise viisiks on süsinikdioksiidi väljahingamine. 86 pH-väärtuse langust nimetatakse atsidoosiks, selle tõusu aga alkaloosiks. Vesinikuioonide kontsentratsioon on seotud elektrolüütide tasakaaluga. Järsk pH-väärtuse muutus võib olla seotud kaaliumisisalduse äkilise muutumisega. Kokkuvõte Neerud paiknevad retroperitoneaalses ruumis lülisamba kõrval, verevool toimub neeruarteri ja neeruveeni kaudu. Neerupäsmakestes filtreeritakse esmasuriin, mis suures osas imendub tagasi tubulaarsüsteemi, lõplik uriin tühjendatakse kogumistorude kaudu neeruvaagnasse.
annaabi.ee 
