Üldvalemiks on CnH2n-2. Referaat käsitleb alkadieenide saamist, kuidas seda tehislikult saada ja kus ning millisel kujul leidub seda looduses. Samas annab antud töö ülevaate ka alkadieenide molekuli ehitusest. Kindlasti on olulised füüsikalised ning ka keemilised omadused. Mis ja millega reageerib ja millised on reaktsioonivõrrandid? Juttu tuleb ka alkadieenide kasutusaladest. Mida sellest toodetakse? Antud töö annab ülevaate ka alkadieeni kasutuse ajaloost. 3 Alkadieenide jagunemine Struktuurilt jagunevad alkadieenid kolme rühma: 1. Kulmuleerurnud ehk kuhjunud kaksiksidemetega alkadieenid, milles kaksiksidemed asetsevad ühe ja sama süsinikuaatomi juures. Need on vähepüsivad ühendid, mis asetuvad kergesti ümber alküünideks. Kumuleeritud dieenid: Ühe süsiniku juures on kaks kaksiksidet
1.) liitumine HCl-ga: -sidemele ka -sidemega Etüün (üks CaC2+H2OCa(OH)2+C2H2 CH3-CH2-CCH CH2=CH-CH3+ Alkadieeni kolmik- side) Eteeni kasut piirituse, HClCH3-CHCl-CH3 1-butüün sünteetilise kautsùki , d (but-1-üün) plastmasside, mootorikütuste 2.) liitumine veega:
annaabi.ee 
