Dmitri esindab ihasid, instinkte, mis saavad jagu tema mõistuslikust tegevusest ja juhivad tema tunnetuslikku tegevust. Ivan esindab aga mõistust, intellekti ülekaalu, ,,pead". (B.Sichtermann,J.Scholl: 256). Nii ka Ivanil, Dostojevski jaoks peitub probleem tõsiasjas, et Ivani südant juhib pea. Aljosa ütleb Koljale: ,,Ei, te olete väga kena loomuga, kuigi rikutud.." (H.Mattisen1999:419). Kui Sigmund Freud leidis, et südametunnists see, mis annab olemuse Aljosale ja Ivanile (ning õieti kogu inimkonnale) ja hääbub kohtumõistjail on tungidest lahtiütlemise tagajärg, tegi ta inimkonnale karuteene. Dostojevski esindab arusaama, et südametunnistus on inimese sisemine omadus, paratamatu Jumala hääl temas; Freud aga leidis, et südametunnistus on tekkinud üksikindiviidi tungide ja loodusliku ning ühiskondliku reaalsuse vastuolu tagajärjel. Ehk siis südametunnistus polnud enam midagi paratamatut, teda võis võtta ja võis jätta,
vabaks. See tekst kajastab Ivani vaateid. Ivan on skeptik, kahtleja. Ta on rohkem inkvisiitori poolel. Veel üks oponent on noorem vend Alekesei. Ivan püüab nooremat venda ümber veenda. Oluline teema on lapsed miks kannatavad lapsed? Oli üks kindral, kellel oli palju armastatud jahikoeri. Teenija poeg vigastas kogemata üht koera ja kindral vihastas niivõrd, et ta käskis poisil riided seljast võtta ja joosta koerad kiskusid poisi ema silme all tükkideks. Ivan räägib sellest munk Aljosale, kes on jumalakartlik, kuid ometi oleks soovinud kindrali maha lasta. See tõestab, et Ivanil oli õigus. Ivan läheb hulluks peatükis ,,Kurat. Ivan Fjodorovitsi kosmaar". Ivan kohtub reaalse kuradiga Kurat on täiesti tavaline kurat, Saadanasigidik. Ta näeb välja nagu tavaline inimene, aga tal on saba nagu Taani koeral. See on Ivani teisik. Kurat oma käitumises on labane ja meenutab väikekodanlast. Ta ei taha kurja teha, ta tahab olla seitsmepuudase kaupmehenaise kujus