suurus funktsiooni a2 xn2 suhtes. 2.9 Funktsiooni pidevus. Katkevuspunktide lii- gitus. Pideva funktsiooni m~ oiste. Funktsiooni f nimetatakse pidevaks punktis a, kui 1. f on m¨a¨ artusel a, st a X, aratud argumendi v¨a¨ 2. eksisteerib l~oplik piirv¨a¨ artus lim f (x), xa 3. lim f (x) = f (a). xa V¨aljendi "pidev punktis a" asemel v~oib kasutada ka s¨ unon¨ uu¨me "pidev kohal a" v~oi "pidev argumendi v¨a¨ artusel a". Geomeetriliselt t¨ahendab funktsiooni pidevus joone pidevust. T¨apsemalt: argumendi v¨a¨artusel x = a pideva funktsiooni graafik on punktis A = (a, f (a)) pidev joon (joonis 2.8). Selgitame seda l¨ahemalt
suurus funktsiooni a2 xn2 suhtes. 2.9 Funktsiooni pidevus. Katkevuspunktide lii- gitus. Pideva funktsiooni m~ oiste. Funktsiooni f nimetatakse pidevaks punktis a, kui 1. f on m¨a¨aratud argumendi v¨a¨ artusel a, st a X, 2. eksisteerib l~oplik piirv¨a¨artus lim f (x), xa 3. lim f (x) = f (a). xa V¨aljendi "pidev punktis a" asemel v~oib kasutada ka s¨ unon¨ uu¨me "pidev kohal a" v~oi "pidev argumendi v¨a¨artusel a". Geomeetriliselt t¨ahendab funktsiooni pidevus joone pidevust. T¨apsemalt: argumendi v¨a¨artusel x = a pideva funktsiooni graafik on punktis A = (a, f (a)) pidev joon (joonis 2.8). Selgitame seda l¨ahemalt. Vastavalt pidevuse definitsioonis toodud 1. tingimusele