võimu suurenemist. Magistraadi olid enamuses rikkamad roomlased. Kaks kõrgeat magistraati olid kaks konsulit, kes pidid juhtima sõjaväge. Preetorid tegelesid ka sõjaväejuhtimisega, kuid võisid ka vajaduse korral konsulit asendada. Tsensorite valitsusaeg oli 5 aastat. Valiti endiste konsulite seast. Korraldasid kondanike loendusi ning koostasid senaatorite nimekirja. Nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed. Kui riiki ähvardas tõsine oht, aliti ametisse piiramatu võimuga diktaator. Rahvatribuunid valiti plebeide hulgast ning nende ülesandeks oli panna keeld ükskõik millisele riigorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve. Senat- valitsev riiginõukogu- koosnes nii endistest kui ka tegevatest magistraatidset. Senaatorid olid ametis eluaegselt. Senaatoreid oli u 600. Senati kätte oli koondunud kõik tähtsamad valitsemisalad. Seaduseelnõud mis rahvakoosolekutele läksid pidid enne läbi käima Senatist.
Üheks nõudmiseks oli õiguste deklaratsioon ehk Bill of Rights. Ka Washington nõustus, et uus põhiseadus oli jätnud puudutamata inimeste põhiõigusi, - vabadusi ja õigusi. Nüüd koostati 12 parandust põhiseadusele, mis valmisid mingil aastal.(1789?). Esimesed 10 parandused olid inimõiguste kohta. Esimene kõige tähtsam, miskuulutab kõikide inimeste usuvabadust jne. USA esimeseks presidendiks valiti G.Washington vastavalt uuele põhiseadusele, 1792 aliti teistkordselt presidendiks(puudus punkt, et ei tohi rohkem kui 2x valida). 1797a ta vabatahtlikult loobus vabatahtlikult kandideerimast. Ta suri 1799. Pärast teda sai presidendiks föderalist John Adams. 1801a Th. Jefferson. TEINE ISESEISVUSSÕDA(1812-1814) USA toetas Prantsusmaal revolutsioonimeelsete ideoloogide revolutsiooni ja ideid. Ent olukord muutus kui üpuhkes koalitsioonisõda (1792-1793). Nüüd vajas Prantsusmaa
annaabi.ee 
