Naised vastutavad veel ühe India maastiku iseloomuliku joone eest, nimelt lehmakookide eest, mida kütteks oskuslikult suurtesse virnadesse kogutakse. Vaatamata muljetavaldavale majandusarengule, elab tohutu hulk inimesi absoluutses vaesuses, seda eriti suurminnased, kui ka maal. Inimesed sõidavad ühistranspordiga, kuid vaesed kes ei jaksa nt. bussipiletit osta, sõidavad bussikatustel. Indias suhtutakse vaesusesse omalaadse stoilise alistuvusega, ma osal Lääne inimestel on raske mõista. Samuti võib mõnele külastajale olla võõras rüselemine, kuid Indias on see osa eluviisist. Ning muidugi annab igaüks teed hindude jaoks pühadele lehmadele. Lehmal on kõikjal eesõigus, jalutagu ta kesklinnas või üle kiirtee. India on maa, kus religioon ulatub kõikjale. Usk mängib igapäevategemiste juures elutähtsat rolli. Enam kui 80% rahvastikus on hinduistid. See on enam eluviis kui usk- pühad rituaalid ja
«Milord, palun täitke minu viimne palve,» palus ta parunit. «Nimelt?» küsis see. «Ütelge, kuipalju on kell.» Parun tõmbas kella välja ja ütles: «Kümne minuti pärast üheksa.» Mileedi sõitis ära poolteist tundi varem. Niipea kui ta oli kuulnud kahuripauku, mis teatas saatuslikust sündmusest, käskis ta hiivata ankru. Sinise taeva all, kaugel kaldast ujus purjekas. «Jumala tahtmine sündigu,» ütles Felton fanaatiku alistuvusega, suutmata siiski silmi ära kiskuda laevalt, mille pardal ta arvas nägevat selle valget varju, kellele ta ohverdas oma elu. Lord Winter jälgis ta pilgu suunda, nägi ta kannatusi ning talle sai kõik selgeks. «Esialgu kannad karistust sina üksi, sa nurjatu,» ütles ta Feltonile, kes laskis end ära viia, silmad veel ikka merele suunatud. «Aga ma vannun oma armastatud venna mälestuse juures, et ka sinu kaassüüdlane ei pääse.» Felton langetas sõnalausumata pea
annaabi.ee 
