Velazqueze ajalooline maal "Breda kindluse alistamine" kajastab 1625. aasta sündmusi. Et Hispaania väed saavutasid tol ajal väga harva võite hollandlaste üle, on pilkamisi öeldud, et seepärast pidigi Hispaania suurim kunstnik suure maaliga igavikustama Hollandi väikese kindluse alistumise. "Breda kindluse alistamine" on mõõtmetelt suurim Velazqueze töö: 307 x 367 cm. Maal kujutab hetke, mil Hollandi väejuht annab linnavõtmed Spinolale, Hispaania kindralile, kes alistunuile kingib suuremeelselt vabaduse. "See on üks väheseid ajaloolisi pilte, kus sõjasündmust on kujutatud loomulikult, ilma paatose ja zestideta," ütleb V. Vaga. Usutavalt on Velazquez jäädvustanud tasandiku kindlustustega, avara maastiku, mille kohal hõljuvad veel suitsupilved. Hollandlaste leeris on näha üksikuid haavatud sõdureid, odavarte ebakorrapärast kõikumist. Hispaanlaste summ hoiab end tihedalt kokku, kõrgub võimas liikumatu piikiderida
nii mõningaid tundeid. Maalile lisab liikumist pigem tema taust kui inimesed, tagant poolt tulevad suitsupilved, milledest kumab läbi usutav tasandik kindlusega, panevad tegevuse liikuma ja ka pirakad piigid, mis oleksid nagu inimesed, kes marsivad rivis. Pildi keskele on muidugi paigutatud kõige tähtsam osa kogu sündmuse juures- Hollandi väejuht annab linnavõtmed Spinolale, Hispaania kindralile, kes alistunuile kingib suuremeelselt vabaduse. Hollandi väejuht kummardud väljendab alandlikkust, samas kui paremal pool servas on näha hispaanlaste lippu, mis on lastud longu vajuda, mida ei tohiks teha ükski võidukas riik. Huvitav on ära märkida ka fakt, et maalil on kaks vastandlikku pealkirja: hollandlasi alandav "Breda kindluse alistamine" ja hispaanlasi ülendav "Las Lanzas" ehk "Piigid". Velazquez lepitab oma maalil vaenulikke vägesid võrdväärsete gruppide portreena. V. Vaga ütleb: „ See
annaabi.ee 
