(!?)´´ saatelause. - Saatelause on otsekõne keskel ( ´´Otsekõne,´´ saatelause, ´´otsekõne.(!?)´´ - Üte=pöördumissõna - Tiia, võta päevik! - Võta päevik, Tiia! - Võta päevik, Tiia, ja mine kohale! - Otsekõne asendamine kaudkõnega - Muutub isik - Võib muutuda kõneviis või tegumood - Kaudküsimuses puudub sidesõna et. - Liitlauset, mille üks osalause on teised osalaused endalealistanud, nim. põimlauseks. Alistatavat lauset nim. pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga. Kõrvallause tunneb ära selle järgi, et selle alguses on alistav sidesõna(et, kui, kuni, siis jne.) või siduv sõna( kes, kelle, kus, mis, kellelt jne). Kõrvallause võib paikneda pealause ees, keskel või järel. Põimlauses võib sidesõnade ja, ning, ega, ent ees olla koma. - Kõrvallause on pealause järel ( Pealause, S kõrvallause )
Vahepeal oli piiskopp Albert soovi avaldanud ise Liivimaa peapiiskopiks ja metropoliidiks saada, kuid Honorius seletab 7. XI. 1219 (U. B. 47), et kõiki olusid läbi kaaludes ei pea ta seda Liivimaa kirikule veel mitte tulusaks (id nondum expedire Livoniensi ecclesiaa arbitrantes), ja lükkab palve täitmise edasi. Olud Liivimaal ja Liivimaa kirikus olid siis ju tõepoolest kujunemata ja kindluseta. Juba oli Taani kuninga poole pöördutud abi palumisega eestlaste vastu ja temale lubatud alistatavat maad oma riigiga ja selle kirikuga ühendada. Kirjas 19. XI. 1225 saadik Willem'ile jättis Honorius III ka metropoolkonna asutamise küsimuse Liivimaal saadiku hoolde. Kuna tüli taanlaste ja sakslaste vahel suureks läks, ei võinud legaat juba selle pärast Liivimaa kiriku metropolitaanvõimu küsimust lõplikult lahendada, sest tuli ju sellega ka kohe küsimus lahendada, kui kaugele pidi siis Riia peapiiskopi kiriklik metropolitaanvõim ulatuma
annaabi.ee 
