oma tahtmine. Väike laps ei tea veel, mis on õnn ja ei oska püüelda selle poole, erinevalt meist, täiskasvanutest. Mõeldes inimkonna tegemistele sajandite lõikes, tundub mulle, et õnne on olnud vähem kui kõike muud. Ajaloo õpikud on täis sõdasid, kus palju on valatud verd ja purustatud tuhandeid linnu ning rüüstatud maid. Ometi oli kõige selle keskel inimesi, kes olid tol hetkel õnnelikud: need olid teiste alistajad ja orjastajad. Kuid tunnistageim, õnn oli ka nende poolel , kellele hing sisse jäi, olenemata raskest orjapõlvest. Siit järeldub,et õnn on ajas püsiv nähtus,kuna ka tänapäeva maailm on täis nii õnnelikke kui õnnetuid. Mis on siis ühele õnn ja teisele mitte? Ühtede inimeste õnn peitub rahas. Kõik nende tegemised on suunatud sellele, et rohkem teenida , koguda, olla parem kui teised, omada uhemat autot , kanda kallimaid rõivaid, käia ainult üli kallites kohtades
9. Üle Hollandi kihutas tugev torm, mis viis minema maja katuseid ja kiskus juurtega välja suuri puid, on inimohvreid (TASS: 1962). Holland madalmaana peab pidevalt taluma looduskatastroofe. See info on teadmiseks, et eestlased oleksid teadlikud maailmas toimuvast ja oskaksid hinnata oma turvalist elupaika. 1 10. Novo Voronezki aatomielektrijaama ehitajad pingutavad jõudu tehniliste seadmete montaazil (Rahuaatomi alistajad, Kolhoosnik, 3.03.1962). 1960. aastatel levis noorte seas tahtmine Nõukogude Liidu elukorralduses kaasa rääkida. Esimestel sõjajärgsetel aastatel hakkasid teadlased otsima võimalusi aatomienergia rahumeelseks rakendamiseks. Esimene aatomielektrijaam lasti käiku 1954. aastal NSV Liidus. 11. Nõukogude tarbijatele rohkem kvaliteetseid tooteid! Sellise loosungi all töötavad praegu Kaunase tekstiilitööstuse töötajad (Parima toodangu eest, Kolhoosnik, 3. märts 1962).
südikus, vahvus). 2) Rooma põhivoorus: gravitas Gravitas-tõsius hoiak mis välistab igasuguse kergemeelsuse.Selle peamiseks on pühendumus isamaale. Sügav hierarhia tunnetus. Igaüks peab hoidma oma kohta ja vastavalt sellele ka elama. Gravitas väljendus mehe tõsiduses, kindluses, keskendumises olulistele asjadele, muuhulgas kohustuses tõele alati au anda. Rooma ja Ateena suhe vallutajana ja vallutatuna oli unikaalne. Ühelt poolt olid roomlased alistajad, teiselt poolt oli neil piisavalt gravitas`t, et mitte pidada enda kultuuri seetõttu paremaks. Vastupidi, roomlased olid veendunud, et Kreeka kultuur neid ületab. Et nad on sõjanduses leidlikumad ja targemad. Mille roomlased omakorda kompenseerisid kõrgema lahingumoraaliga ja suuremate harjutusmahtudega. 3) Rooma religiooni üldine iseloomustus Religion on justkui rooma moraali pikendus. Religion kujutab endast kõige tugevamat sidet mis
annaabi.ee 
