a mass pole omavahel seotud. r (Pikkus;JalaNr)=0 173 170 a mass on omavahel seotud. r (Pikkus;JalaNr)0 167 167 178 alikud arvutused 189 181 189 166 169 180
s ellis t x-i mill e korral P(x) on tõene viib vas tuoluni. Teoree mi d es inevad s ageli kuj ul: x D . K ui on tõene P (x) s iis on tõene ka Q (x) P (x)-eeldus Q (x)-väide N äide : tões tada, et iga täis arvu n korral vahemikus 1 n 10 on n 2 - n + 11 algarv Tões tus s eks teis enda me ess pooltoodud kujule n N , P( x ) = { n 1 n 10 } Q( x ) = n - n + 11 on algarv 2 Tões tus : A rvutame välj a kõik vaj alikud väärtus ed: Q( 1 ) =1 Q( 2 ) = 13 Q( 3 ) =17 Q( 4 ) = 23 Q( 5 ) = 31 Q( 6 ) = 41 Q( 7 ) = 53 Q( 8 ) = 67 Q( 9 ) = 83 Q( 10 ) =101 V õims ai m tões tus e meetod on s elline, mis üldis tab ehk laiendab väite kehtivus piirkonda.A nt aks e ette s uvaline x mil le korral eeldus P(x) on tõene j a kas utades definits ioone, eelnevaid tulemus i j a reegleid j äreldataks e et Q(x) on tõene. Ots en e tões tu s e m eetod tähendab tões tus e es itamis t kuj ul
s ellis t x-i mill e korral P(x) on tõene viib vas tuoluni. Teoree mid es inevad s ageli kujul: x D . K ui on tõene P (x) s iis on tõene ka Q (x) P (x)-eeldus Q (x)-väide N äide : tões tada, et iga täis arvu n korral vahemikus 1 n 10 on n 2 n 11 algarv Tões tus s eks teis enda me ess pooltoodud kuj ule n N , P( x ) { n 1 n 10 } Q( x ) n n 11 on algarv 2 Tões tus : A rvutame välj a kõik vaj alikud väärtus ed: Q( 1 ) 1 Q( 2 ) 13 Q( 3 ) 17 Q( 4 ) 23 Q( 5 ) 31 Q( 6 ) 41 Q( 7 ) 53 Q( 8 ) 67 Q( 9 ) 83 Q( 10 ) 101 V õims ai m tões tus e meetod on s elline, mis üldis tab ehk laiendab väite kehtivus piirkonda.A nt aks e ette s uvaline x mil le korral eeldus P(x) on tõene j a kas utades definits ioone, eelnevaid tulemus i j a reegleid j äreldataks e et Q(x) on tõene. Ots en e tões tu s e m eetod tähendab tões tus e es itamis t kuj ul
Tangi l~opus ja Songi alguses. Sellest ajast on teada 36 hiina keele algh¨a¨alikum¨ arki , mis on toodud ¨ara lisas lk.91. Muistsed algh¨a¨alikuid olid muidugi erinevad kui Tangi l~opus. Silbi l~opuosa nimetatakse , t¨a nap¨aeva hiina keeles on kasutusel 107 l~opph¨a¨alikut, vanu l~opph¨a¨alikuid oli kolm korda v¨ahem, kolmek¨ um- ne ringis. Vanad l~ opph¨a¨alikud jaotusid omakorda kolme r¨ uhma: t¨aish¨a¨ali- kutega l~oppevad , sulgh¨ a¨alikutega k, t, p(f) l~oppevad ning na- saalidega ng, n, m l~oppevad . Vanad l~opph¨aa¨likud on esitatud tabelis lk.91. Sulg-
annaabi.ee 
