aatomeid. Suure süsinikusisalduse tõttu põlevad nad kollaka tahmase leegiga. Neile on iseloomulikud elektrofiilne ja nukleofiilne aromaatne asendusreaktsioon. Areenide sünteesimine reenide sünteesimist mitteareenidest nimetatakse aromatiseerimiseks. Selleks on palju laboratoorseid meetodeid. Paljud neist põhinevad tsükli tekitamise reaktsioonidel. Areenide sünteesi meetodite teine rühm lähtub tsükloheksaanist või mõnest muust alifaatsest tsüklist. Veel läheb vaja hüdrogeerimise juures kasutatavaid katalüsaatoreid, näiteks plaatina, pallaadiumi ja niklit, samuti kinoone, väävlit ja seleeni. Areenide keemilised omadused Areenidele on tüüpilised asendusreaktsioonid, milles üks asendusrühm, tavaliselt vesinik, asendub teise asendusrühmaga. Selliste reaktsioonide kaks tüüpi on elektrofiilne ja nukleofiilne asendusreaktsioon vastavalt sellele, kas aktiivne reagent on elektrofiil või nukleofiil
keemia aluse. Vahel ongi orgaaniline keemia defineeritud kui süsivesinike ja nende derivaatide keemia. 1 Süsivesinikud · Süsivesinikud jagatakse aromaatseteks ja alifaatseteks: aromaatsed süsivesinikud sisaldavad benseenituuma; alifaatsed süsivesinikud ei sisalda benseenituuma. · Sageli võib molekuli puhul rääkida ka tema aromaatsest ja alifaatsest osast. Süsivesinikud Alifaatsed süsivesinikud · Alifaatsed süsivesinikud jagunevad: küllastunud süsivesinikud ei sisalda kordseid sidemeid; küllastumata süsivesinikud sisaldavad kordseid sidemeid, mille hüdrogeenimise tulemusena saab neid viia küllastunud süsivesinikeks. 2
Kui tekivad van der Waalsi jõud, siis on sideme energia väike ja sellist adsorptsiooni liiki nimetatakse füüsikaliseks adsorptsiooniks. Kui adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel tekib keemiline side, nimetatakse seda kemosorptsiooniks. Pindaktiivse aine molekul on asümeetrilise ehitusega. Polaarne rühm on hüdrofiilne ja ta tõmmatakse lahusesse tema tugeva vastastikuse toime tõttu veega. Mittepolaarne osa, ehk süsivesinikahel, milline koosneb alifaatsest või aromaatsest radikaalist, on suunatud lahusest väljapoole, teise faasi sisse. Madala pindkontsentratsiooni korral takistab soojusliikumine molekulide korrapärast paigutust. Süsivesinikradikaalid asetsevad peaaegu horisontaalselt lahuse pinnal nagu "kahemõõtmeline gaas". Kontsentratsiooni tõustes pindpinevus langeb lineaarselt. Pindaktiivne aine lagundab pinnakihti.
annaabi.ee 
