ning takistada seisundi halvenemist. See võimaldaks ennetada suhtlemis raskustest tekkivaid sekundaarseid probleeme. Ravivõimlemine. Korrapärane liikumine aitab säilitada füüsilist vormi ja liigeste liikumisulatust. Medikamentravi. Nt. Levodopa nim. ravim muutub ajus dopamiiniks, mis on vahendaja närviimpulsside liikumisel ühest rakust teise ja mille puudust peetakse pt. liikumishäirete peamiseks põhjuseks (Erkinjuntti, Alhainen, Rinne. 2005). 5 NÕUSTAMINE Puhkeseisundi värina leevendamine õpetamine kuidas vähendada värinaid, kasutades teist kätt (söömine, poes käik) Aeglustunud liigutuste toetamine eemaldada kodus kõik takistavad esemed põrandatel, laudadel ja kappidel. Õigete jalanõude valik, lukuga riideesemed. Lihaskonna jäikuse vähendamine füsioteraapia, massaaž. Vaimse reipuse ja tasakaaluka meeleolu säilitamine. Teadmine haigusest,
patsiendi hooldus võimalusi. 13 KASUTATUD KIRJANDUS Eloniemi-Sulkava, U., Pitkälä, K. (2007). Dementia inhimmillisenä ja yhteiskunnallisena haastena 15-27. Uurimusraporti kogumikus (toim Pitkälä, K.) Omaishoito yhteistyönä: Iäkkäiden dementiaperheiden tukimallin vaikuttavuus Vanhustyön keskusliitto Gummerus Kirjapaino. Erkinjuntti, T., Alhainen, K., Rinne, J. (2007). Mäluhäired.Tallinn: AS Medicina. Hanson, S. (2003). Praktika dementsete eakate hooldusega tegelevates Helsingi hoolekandeasutustes. Sotsiaaltöö, 2, 28-29. Hooldusravi tervishoiuteenuse osutamise nõuded 2007. Eesti Haigekassa. Tallinn. http://www.haigekasa.ee/raviasutusele/ravijuhendid/andmebaas/tunnutatud/ (03.09.10). Dementse inimese vajadused (2008). Perearst http://www.med24.ee/eesti/perearst/article_id-5103 (03.09.10). Isola, A, Backman, K., Saarnio, R
annaabi.ee 
