Luuleanaüüs Marie Underi loominguga tutvust tehes võib esimeste luuletuste ja kogude põhjal jääda luuletajast mulje kui õnne, rõõmu ja ekstaasi kujutajast. Alguseajal õnnejoovastusest tulvil luule märkab siiski ka rõõmu vastandust. Ka kõige õnnelikuma hetke piiravad tegelikult varjud. Ajaloo sündmustest mõjutatud ajaluule on tulvil muret oleva ja saabuva pärast, kuid see ei tegele tavaliste päevaprobleemidega, vaid pigem ikka inimese hingeeluga. Kogud ,,Hääl varjust" ja ,,Rõõm ühest ilusast päevast" (1923 1927) pidid poetessi kavatsuste kohaselt ilmuma ühiste kaante vahel kui tervik
ka mõned sümboolsed väeüksused sinna appi. Maroko saatis rindele kolm brigaadi, Pakistan saatis 16 pilooti ja ka palestiinlased saatsid sõdureid. Veel toetasid araabia riike näiteks Alzeeria (saatis 18 MiG-21 lennukit), Liibüa (andis Strela rakette), Kuuba saatis ca 1500 sõdurit koos tanki ja helikopteri meeskondadega (väidetavalt osalesid ka lahingus), Bangladesh saatis arstiabi meeskonna ja abisaadetisi. USA juhid uskusid sõjategevuse alguseajal, et sõjakulg pöördub kiirelt paremini relvastatud ja varustatud Iisraeli kasuks, ja et araablaste väed suudetakse 72h-96h jooksul tagasi lüüa. Seoses sellega koosnesid USA saadetud varud laskemoonast (peamiselt tanki- ja õhutõrje laskemoonast). 9 oktoobril aga sai selgeks, et kiiret pööret sõjakulgemises oodata ei ole ja et Iisraeli kaotused on oodatust suuremad. Vastuseks Nõukogude Liidu transportabile Egiptusele andis president Nixon käsu