Looming enamasti rahvusliku ja romantilise alatooniga. Meloodiad on lihtsad. Elust: Tema elutööoks oli RAM-ainuke professionaalne ilmalik meeskoor maailmas. Lisaks sellele oli tal väga suur roll laulupidude elus hoidmisel. Ta oli mitmete laulupidude üldjuht. Õppis algul Tallinna konservatooriumis. Töötas kompositsiooniõpetajana. Suri 1993 aastal. Veljo Tormis. Looming: Tema looming on peamiselt koorile.Tema loominguline käekiri on muutunud väga palju võrreldes algusaegadega. Looming on läbinisti mõjutatud rahvalaulust, nii, et kuulates praegust loomingut ei saa tihti aru kas tegu on rahvalaulu ainetel kirjutatu või Tormise autoriloominguga. Tema loomingus on tähtsal kohal tsükklid. Tuntuimateks: Loodusteemaline ,,Talvemustrid", ,,Sügismaastikud", ,,Pikse litaania". Tsükkel ,,Unustatud rahvad"(Väga tähtis Soome-Ugri rahavastele, kelle rahvalaule on kasutatud tsükkli loomisel) Sealt lood"Vepsa rajad", ,,Liivlaste pärandus".
Tõstis tõhusust, parandas töössesuhtumist. Aga tekkisid ka mõnes grupis vastupidised, mitteformaalsed normid mis aeglustasid tööd (solidaarsus omavahel, mitte tööandjaga) => põhiküsimus: kuidas suunata mitteformaalse rühma tegevus nii, et see soodustab firma eesmärke? => töödejuhatajatele anda koolitust ka rühmaprotsesside suunamisel 13. Kuidas on tootmine muutunud tänapäeval võrreldes teadusliku juhtimise ("Sicentific Management") algusaegadega? 20. sajandi alguses Frederick Winslow Taylor esitas oma ettepanekud tehasetöö ratsionaliseerimiseks (teilorism = Scientific Management) * tööjõu võimalikult kitsas spetsialiseerumine, # protsess analüüsiti oma kõige väiksemateks koosttisosadeks, nende tegemiseks vajalike liigutuste kestus mõõdeti stopperiga, tööd jaotati erinevate töötajate vahel => suurem efektiivsus.
maakonnast ( Harjumaa ja Lääne-Virumaa) ning neljast vallast (Kadrina, Kuusalu, Loksa ja Vihula). Lahemaa Rahvuspark oli omataoliste kaitsealade seas esimene tollases Nõukogude Liidus. Peamiseks eesmärgiks nähti Põhja-Eesti iseloomulikke maastikute kaitset, kultuuripärandite kaitset ning inimese ja looduse harmoonilist suhet. Rahvuspargi esialgseks suuruseks oli 440km, hiljem see suurenes 725 km-ni. Sellest 474 km² on maismaad ja 251 km² merd. Võrreldes algusaegadega, on Rahvuspark tunduvalt suurenenud, haarates enda alla ka Kõrvemaa põhjapoolse osa ja Põhja-Eesti lubjakiviplatoo. Suurem osa Rahvuspargi pinnast jääb metsade alla (70%).Suurem osa metsast asub Kõrvemaal ning rannikumadalikel. Asustus on suurem lubjakiviplatoodel ning rannaäärsel alal Lavamaade ning rannikumadaliku looduslikuks piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel jne).
annaabi.ee 
