ma ma. Samuti on viiekuune laps mõnd häälikut kohe pärast kuulmist matkima (eriti täishäälikut). Laps laliseb, sest talle pakub rõõmu oma hääleaparaadi ja häälega mängimine, hiljem hakkavad lapsed lalinaga ka teiste käitumist mõjutama. 9-12. kuuselt hakkavad lapsed üha enam lalisema. Lalin väheneb pärast esimeste sõnade ütlemist. Lalisemise perioodil hakkavad lapse häälitsused üha enam kõnet meenutama. Lalisemise alguaeg sõltub küpsemisest ning hiljem ka sotsiaalse keskkonna mõjust. Enne kaheksandat elukuud suudab laps eristada ka neid häälikuid, mida ei ole tema emakeeles ja millega ta kokku puutub. Seejärel hakkab see võime kaduma. Kõne areng ei seisne mitte uute foneemide omandamises, vaid laps laps jätab järk-järgult oma repertuaarist välja need foneemid, mida tema emakeeles ei esine. Kajakõne perioodil matkib laps täiskasvanu kõnet. Laps õpib ära keele kõlalised mustrid
o Isiklik vastutus enese juhtimise eest vastutuse võtmine ja tegevust ning otsuste tagajärgede mõistmine. o Konflikti lahendamine vajaduses ja tahtmises erinevuse mõistmine. 9.Nooruki iga · See on ülemineku periood lapsepõlve ja täiskasvanu elu vahel, hõlmates põhimõtteliselt teismealise aastaid. Puberteedi bioloogilised ja füsioloogilised muutused · Puberteedi täpne alguaeg sõltub aluseksvõetud mõõdust, kui tüdrukute puhul annab esimese menstruatsiooni algus üsna kindla märgi ja poiste puhul esimene ejakulatsioon. Puberteet toimub poistel hiljem. · SEKULAARNE TREND PUBERTEEDI VANUSE PERIOODIS Lääne- Euroopas ja Põhja-Ameerikas on olnud sekulaarne trend esimese menstruatsiooni vanuse perioodis. See põhineb toimikutel Skandinaavia maades, mis pärinevad 19
annaabi.ee 
