indeksite koosseisu kattuvusest, järgida printsiipi, et iga algtunnus saab kuuluda ainult ühte koondtunnusesse. 2. Koostada koondtunnus kas summaindeksina (koodarvude summeerimise teel) või loendusindeksina (teatav vastusevariant või mitu varianti annavad ühe punkti indeksisse). Täielik summaindeks eeldab intervallskaalat ja ühesuguseid algskaalasid. Võimalik on ka osaline summaindeks, mille puhul läheb arvesse ainult osa algtunnuse skaalast, näiteks hinnanguskaala positiivne osa väga hea (huvitav, meeldiv jne) annab 2 punkti, üldiselt hea 1 punkti. Summaindeksi puuduseks on suured tõlgendusraskused, kui algskaalad ei kujuta endast kindla mõõtühikuga (etaloniga) intervallskaalasid. 3. Tõsiseks probleemiks indeksite moodustamisel on küsimus algtunnuste võrdväärsusest. Kuigi kõigi algtunnuste võrdväärsuses võib sageli kahelda, on nende omavaheliste
Vastajatel paluti hinnata mitmesuguseid EL-iga seotud aspekte ning liitumise arvatavat mõju Eestile. Analüüs põhineb tunnusele, mis kajastab ühest või teisest aspektist EL-iga liitumise mõju Eestile ning selle elanikele. Tunnustevaheliste seoste väljaselgitamiseks kasutati faktoranalüüsi (analüüs, mis võimaldab moodustada uued algtunnuste grupeerimisel saadud muutujad, milles on kõrvaldatud iga üksiku algtunnuse eripärast tingitud variatiivsus, mille ühisosa, peegeldavad faktortunnused usaldusväärsemalt laiemalt ja üldisemalt fenomeni, mis peitub konkreetsetele küsimustele antud vastuste taga). Kõige optimaalsemaks osutus 7 faktoriga mudel (vt. Lisad, tabel 1, lk 25-26). Tabel 1 annab ülevaate, millised algtunnused milliste faktoritega on kõige tugevamalt seotud. Tabelist on näha, et mõned tunnused on märkimisväärselt seotud rohkem, kui ühe faktoriga.
annaabi.ee 
