8. Mingi protsessi optimeerimiseks joonistati tema võrkgraafik. Mida tähendavad selle protsessi võrkgraafikul tipud ja neid ühendavad kaared? Võrkplaneerimisel kasutatakse graafe. Graaf on määratud kahte liiki sümbolitega: tipud ja kaared. Kaar on järjestatud tippude paar, ta esitab nende tippude vahelist võimalikku liikumist. Kui iga kaar omab eelmise kaarega ainult üht ühist tippu, nimetatakse selliste kaarte jada ahelaks. Kui ahela iga kaare lõpp-tipp on järgmise kaare algtipuks, nimetatakse ahelat teeks. Tippudega seostatakse sündmusi, kaartega protsesse. Tegevusi kujutatakse kaartega, tipud kaare alguses ja lõpus kirjeldavad tegevuse algust ja lõppu. Algtipust lähtuvatel tegevustel eelnevad tegevused puuduvad. Tipud nummerdatakse tegevuse suunas. Igale tegevusele vastab ainult üks kaar. Tippude paari võib ühendada maksimaalselt üks kaar. 9. Ajas diskreetselt muutuvat protsessi kirjeldatakse üleminekumaatriksiga. Olgu kirjeldataval
Järelikult on märgendatud puid sama palju kui Prüferi koode, st järjendeid pikkusega n 2, kus iga element võib omandada n erinevat väärtust. 46) a. Suunatud graaf on paar G = (V, E), kus V on mittetühi hulk ning E hulk, mis koosneb hulga V järjestatud paaridest. b. Suunatud graafi servi nimetatakse traditsiooniliselt kaarteks. c. Kaare uv tippu u nimetatakse kaare algtipuks, tippu v aga lõpptipuks. d. Kui asendame suunatud graafis kõik kaared suunata servadega (st jätame kaartel suuna ära), siis saame graafi, mida nimetatakse antud suunatud graafi alusgraafiks. e. Suunatud graafi saab esitada nullidest ja ühtedest koosneva maatriksina, mis ei tarvitse enam olla sümmeetriline peadiagonaali suhtes. 47) a. Tipu sisendastmeks nimetatakse sellesse tippu sisenevate kaarte arvu. b
annaabi.ee 
