sisendis. Nendes arvutustes kasutatakse põhilise valemina Y(S) = H(S) U(S). 5. Stabiilsus ja süsteemide käitumine. Vabaliikumine. Sundliikumine. Tasakaaluolek. Ljapunovi stabiilsus üldjuhul ja lineaarsete süsteem ides. Stabiilsuse määramine pidev- ja diskreetaja süsteemides. Kas süsteem diskreetimise tulemusena võib muutuda mittejuhitavaks või mittejälgitavaks? Stabiilsuse seos juhitavuse ja jälgitavusega. Selgitage. l.l AIgolek Süsteemi algoleku x(0) puhul on süsteem algtingimustes (süsteemi muutujad voi parameetrite teadaolevad väärtused vaatluse või analüüsi alghetkel.) 1.2Vabaliikumine ja sundliikumine Vabaliikumine (xv) on seotud algolekuga x(0). Sundliikumine on seotud sisendiga u(t). 1.3 Ljapunovi stabiilsus uidjuhul ja lineaarsetes süsteemides Ljapunovi poolt esitatud stabiilsuskonseptsioon pohineb hairitud ja hairimata liikumiste võrdlemisel. Süsteem on stabiilne, kui alghetkel olnud häiringu põhjustatud edasine häiritud liikumine püsib mistahes
Hüppe- ja impulsskajade maatriksid- impulsskajade maatriks (<σ(t)>tähendab impulskajade vektorit) H(t)=CeAt B+D<σ(t)> Hüppekajade maatriks G(t)=CA-1(eAt- E)B+D esimene on saadud üleminekuga operaatorkujutiselt originaalidele, teine aga integreerimise tulemusena. Kuidas on võimalik ülekandemudelite põhisel analüüsil arvestada mittenullist algolekut?: 5. Stabiilsus ja süsteemide käitumine- Algolek Süsteemi algoleku x(0) puhul on süsteem algtingimustes (süsteemi muutujad voi parameetrite teadaolevad väärtused vaatluse või analüüsi alghetkel.) Vabaliikumine- Vabaliikumine (xv) on seotud algolekuga x(0). Sundliikumine- Sundliikumine on seotud sisendiga u(t). Tasakaaluolek- Süsteemi püsiolek nulliste sisendmuutujate korral (kõik olekumuutujad on konstantsed). Lineaarse süsteemi ainus tasakaaluolek on määratud ainuüksi süsteemi omadustega