aastaringselt väljas vabapidamise korral sobiksid normid, mis on mõeldud suurema liikumisaktiivsuse puhuks. Käesolevas artiklis kirjeldame emaskitsede söötmisnorme ja söötmist. Ruumi kokkuhoiu tõttu esitame söötmisnormid vaid 50 kg raskustele piimakitsedele. Piimakitsede täielikud söötmisnormid võib huvitatud lugeja leida Eesti Lambakasvatajate Seltsi kodulehelt (www.lammas.ee). Noorkitsede ja sikkude söötmisnormidest kirjutame edaspidi. Vabade ja algtiinete kitsede summaarsed tarbenormid on antud kolmele raskuskategooriale (40, 50 ja 60 kg) ja nende väljatoomisel on arvestatud nii elatustarvet kui ka kehamassi juurdekasvu tarvet. Käesolevas artiklis on esitatud piimakitsede söötmisnormid vaid 50 kg raskustele emaskitsedele (tabelid 1, 2). Pärast tallede võõrutamist on emaskitsed tavaliselt lahjunud, mistõttu tuleb neile planeerida sööta ka kehamassi juurdekasvuks. Toodud normid
HALB SÖÖDAVÄÄRINDUS 1. Riknenud sööda käsutamine (neis olevate bakterite, seente ja mükotoksiinide tõttu). 2. Rääsunud rasvade söötmine. 3. Rats suur toorkiusisaldus (kesikutel ja nuumikutel võib sööda toorkiusis olla kuni 6%). 4. Suure glükosinolaatide sisaldusega rapsi söötmine. 5. Sigadel veetarbimise piiramine. 37. Emiste halbade jõudlusnäitajate põhjused. EMISTE HALVAD PRODUKTIIVSUSNÄITAJAD 1. Väikesed pesakonnad. (fläshingu mittekasutamine, algtiinete emiste ülesöötmine) 18 Vabade emiste söötmine toitainete- (energia-) vaese ratsiooniga enne paaritamist/ seemendamist. Suurem söödakogus enne tiinestamist suurendab ovuleeruvate munarakkude ja seega saadavate põrsaste arvu. 2. Põrsaste väike võõrutusmass. (imetavate emiste mitteküllaldane söötmine, tiinete emiste ülesöötmine). Imetavate emiste toitainetarve on katmata