Algtihedust on vaja järgida uuenduse korralikuks kasvamaminekuks ja säilimiseks, samuti puistu edasiseks laasumiseks(näiteks mändi istutatakse 3000tk, aga kuuske 2000tk/ha). 2.Millest oleneb algtihedus? Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? Algtihedus oleneb kultiveerimismeetodist- külvi algtihedus suurem kui istutusel. Tuleb mõelda milleks tulevikus metsa kasutama hakatakse, näiteks suurema algtihedusega metsast tuleb kvaliteetsem puit. Kas tahetakse segapuistut või puhtpuistut. 3.Millised on eelised ja puudused?a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat Raiesmiku kohesel kultiveerimisel on rohukasv väiksem ning hooldustööd väiksemad. Oodates 2 aastat kaob männil kärsakaoht. 4.Millistes kasvukohatüübid kultiveeritakse kevadel varem, millised hiljem? Miks?
ühe rea kuuske (6600 tk/ha). Alla 30 cm paksuse turbakihiga kruusasel pinnasel asuvatel hästikuivendatud jääksoodel (osa 1. rühmast) võib kultiveerida koos kuusega ka euroopa, kuriili ja jaapani lehist, istutades iga kuuserea järel (taimede vahe reas 1,5 m) rea lehiseid (taimede vahe reas 3 m). ridade vahe 2 m. Rohtumata, üle 0,5 m paksuse turbakihiga jääksoodel (3. ja 4. rühm) võib ettevalmistamata maapinnale rajada ka männi külvikultuure algtihedusega 6000. Kuid külv igal aastal ei pruugi õnnestuda. Külmakohrutust saab vähendada väetamisega, siis tekib kiiresti taimkate ja pinnas kamardub. Jääksoodele rajatud okaspuukultuurides tuleb säilitada looduslikke lehtpuid. Istutusmaterjalina kasutatakse 2-aastasi männiseemikuid, 3...4-aastasi kuuseistikuid ja 2- aastasi lehiseseemikuid. Kultuuride hooldamise vajadus jääksoodel on üldiselt väike. Välja tuleb raiuda kultuuride kasvu takistavad lehtpuud.
annaabi.ee 
