,,kodustamise" suunas. Bermani väitel peab iga tõlge tähendama küll teksti mingil määral kodustamist, ent peaks seejuures siiski säilitama oma võõrapärasuse ja sellest tulenevalt ka teatava komplekssuse. Bermani hinnangul kaasneb teksti liigse kodustamisega ka soovimatu lihtsustamine, mis paratamatult kulmineerub sellega, et originaal kaotab oma isikupära. Ta arvab, et tänapäeva tõlge, ennekõike proosatõlge, võib olla algtekstile sageli kahjustavaks tõlkimine on ennekõike tähenduse säilitamine; vaadeldes teksti moonutamise suundumusi, toob välja selle 12 erinevat viisi: 1. Ratsionaliseerimine hõlmab endas eeskätt lausestuse korrastamist vastavalt tõlkekeele reeglitele. Kuigi see on tõlkimisele ka olemuselt vajalik, on ratsionaliseerimisel oht, et lõhutakse proosatekstile iseloomulik "vormitus". 2. Selgitamine on ratsionaliseerimise loomulik tulem, mis taotlebki teataval tasemel selgust.
abil on võimalik süsteemi lisada laias valikus kolmandate osapoolte tarkvara, näiteks Apache veebiserver või KDE graafiline töökeskkond. Distributsioonid/derivaadid Tänapäevased enamlevinud BSD operatsioonisüsteemid on NetBSD, FreeBSD ja OpenBSD, igaühte neist arendatakse vastavalt oma valitud suunitlusele, siinkohal ka lühike kirjeldus, mis eesmärgi on arendajad endale nende kolme juures valinud: · NetBSD on sihitud selgele ja puhtale arhitektuurile orienteeritud algtekstile, mis võimaldaks kõige erinevamaid platvormevähima vaevaga toetada. NetBSD on kõige rohkemail eri arhitektuuridel käiv Unix, ja tõenäoliselt ka operatsioonisüsteem, üldse. Hetkeseisuga on toetatud 58 erinevat arhitektuuri. · FreeBSD on peamiselt keskendunud i386 platformile võimalikult stabiilse, kiire, skaleeruva ja laia funktsionaalsusega serverioperatsioonisüsteemi loomisele. · OpenBSD tekkis lahkhelide tõttu NetBSD arendajate seas, põhirõhk on pandud
annaabi.ee 
